Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kohtuhoonete ansambel Rahukohtu t.3, 1787-1792.a.
Mälestise registri number 3013
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 15.04.1997
Registreeritud 15.04.1997
Mälestise vana number 16
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 12.08.15

Inspektor: TLPA juhtivspetsialist, Henry Kuningas

Märksõna(12)

Ehitised, Kompleksid, Elamukompleks, Elamu, Eramu, Kõrvalhoone, Ehitiste liigid, Elamu, Eramu, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Arhitekt Johann Caspar Mohri projekteeritud klassitsistlikus stiilis terviklik hoonete ansambel.

Sisestatud: 12.09.2018.

Mälestise kirjeldus


Klindi serval paikneva kelpkatusega kaetud peahoone fassaad avaneb kaarjalt selle ette paigutatud veidi madalamad tiibhoonetega suletud hoovi, kuhu pääseb läbi kõrge võlvitud kangialuse. Kolmekorruselise risttahukalise maja fassaadidel on kasutatud rustikat, vahesimsse ning hammaslõikelist peakarniisi. Fassaadi elavdab peakorruse ulatuses liist- ja kolmnurkpealmikega aknavade vahelduva rütm. Risaliiti rõhutavad joonia kapiteeliga kolossaalpilastrid. Klindipoolse põhjafassaadi ees on esimese korruse ulatuses kuus pilastrit, mille ees olnud kuuele dooria sambale toetatud balusterrinnatisega rõdu lammutati 1890/91. aastal ent taastat uuesti aastatel 1996-2000. Kolmekorruseliste tiibhoonete väliskujunduses domineerib kahe korruse ulatuses lihtne rustika; allkorruse algsed ovaalaknad muudeti 19. sajandil nelinurkseiks. Tiibhoonete ruumijaotust on mõnevõrra muudetud, suured tallid trapetsikujulises hooneosas kangialusest läänes kohandati vangikongideks, põhjapoolse osa väike tall köögiks jm. Peahoone idapoolse otsa juures oli 18. sajandil jääkelder ja teisi väikemaid majandushooneid. Uus köögiosa ja trepikoda lisati 1874. aastal. Ruumijaotus oli algselt hilisbaroksele mõisamajale analoogselt anfilaadne. Esindusruumid asusid maja algfuntsioonist tulenevalt iga korruse lääneotsas. Teise korruse saalis säilinud peegellae profileeritud karniis kinnitab interjööride stiiliühtsust eksterjööriga. Esimese korruse lääneotsa ruumid ühes trepikoja ja ühe idapoolse otsa ruumiga on ristvõlvlaega. Ka sügavates, erakordselt paksude seintega, vanglaks määratud keldriruumides on võlvitud laed, mis toetuvad piilaritele. Esimesele ja kolmandale korrusele tehti koridorsüsteem seoses hoone kohtumajaks ümberehitamisel aastatel 1890-91. Sellest ajast pärineb ka valdav osa uksi ja aknaid.

Sisestatud: 16.02.2015.

Mälestise ajalugu


Üks esinduslikumaid klassitsistlikke ansambleid Toompeal on ehitatud tolase Eestimaa kubermanguarhitekti Johann Caspar Mohr (surnud 1788) projekti järgi aastatel 1787-92. Eestimaa kubermangu kohtuasutuse hoonet asuti kavandama 1783. aastal pärast Tallinna asehalduskonna moodustamist. Pärast asehalduskonna likvideerimist ja hooneehituse riikliku finantseerimise lõpetamist 1788. aastal jätkas ehitustöödega senine ehitusettevõtja Hiiumaa mõisnik krahv Jakob Pontus Stenbock (1744-1824), kes kohandas hoone Stenbockide linnapaleeks. Ehitustööde lõppdaatum 1782 on oletuslik. 1855. aastal muudeti elamu Toomkooli pansionaadiks. Algselt kavandatud funktsiooni sai maja alles 1891. aastal. Kohtud töötasid hoones kuni 1987. aastani. Põhjalikud renoveerimistööd toimusid aastatel 1996-2000. Alates 2000. aastast kasutab hoonetekompleksi Riigikantselei.

Sisestatud: 16.02.2015.

Allikad


Männisalu, M. Kohtuhoone Rahukohtu tänav 3. [www] http://www.eestigiid.ee/?CatID=167 (16.02.2015)

Sisestatud: 16.02.2015.