Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Viljandi I algkooli hoone
Mälestise registri number 30173
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 03.06.2010
Registreeritud 11.01.2011
Mälestise liik ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis koolimaja (112023070)

Paikvaatlused(9)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 15.10.19

Menetleja: Viljandi Linnavalitsus, Monika Vestman

Märksõna(7)

Ehitised, Ehitiste liigid, Ühiskondlik hoone, Õppehoone, Koolimaja, Ehitusperioodid, 1918-1939.

Mälestise tunnus


Mälestise tunnusteks on aastatest 1926.-1928 pärinev E.Wolffeldti ja A.Nürnbergi projekti alusel teostatud ja autentsena säilinud koolihoone välisilme ja algupärane ruumistruktuur koos originaalkujul säilinud arhitektuuriväärtuslike eksterjööri ja interjööriosadega.
Tegemist on väga terviklikult säilinud Eesti Vabariigi esimese iseseisvusperioodi aegse algkoolihoonega.

Sisestatud: 20.01.2011.

Mälestise kirjeldus


Tegemist on kahest omavahel liituvast hoonemahust koosneva hoonega, mille moodustavad kivist keskne saalikorpus ja kivivundamendil asetsev sõrestikkonstruktsioonis tiibehitis, kus paiknevad klassiruumid.Hoone fassaadiarhitektuur on lihtne ja otstarbekohane, väheste klassitseerivate elementidega. Leitmotiivina tõuseb esile hoone keskosa teise korruse saali lintaken, mida on rõhutatud tugeva ehisraamistuses profileeringuga. Element kajastab ajastu kahe moevoolu - ekspressionismi ja 18.-19. sajandi vahetuse neoklassitsismi (Um 1800) mõjusid. Enamik fassaadielemente, sh tugevalt eenduvad profileeritud aknaprossid ja pööningukorruse ümarakenderida näivad olevat inspireeritud just viimasest, nimelt Paul Mebes raamatust „Um 1800― pärit neoklassitsismi näidetest.
Keskosa kõrge katusemaht tõuseb põhimahu kohal esile parapetimotiivina, millel on pööningukorruse tasandil paiknev ümarakende rida. Seegi motiiv sarnaneb 19. sajandi alguse klassitsistlike paviljonhoonete, nt Pariisi Odeoni teatri või veel enam Würzburgi vanglahoonega Puidust tiibehitise fassaadilahendus on kainem ja asjalikum. Oma horisontaalselt rühmitatud ruudukujuliste akende reaga, mida teise korruse osas rõhutavad heledamad akendevahelised krohvivööndid, aimab see ette 1930. aastatel meie maakoolimajade arhitektuuris valitsevaks kujunenud puitfunktsionalismi. Hoone plaanikahenduse muudab omapäraseks tiibehitiste paigutus. Algselt on koolihoonele kavandatud keskne saalikorpus ja kolm sellega liituvat hoonetiiba (millest vaid üks on teostatud). Külgmine hoonetiib liitub keskse kivist hoonemahuga nurga all, lennukitiiva sarnaselt. Mida täpselt arhitektid sellega taotlesid võib vaid oletada. Ilmselt on esmaseks põhjuseks hoone asukoht Vaksali ja Hariduse tänava krundil, hoonetiibade pööramine võimaldas kavatist siduda mõlema tänavajoonega. Arvatavasti võimaldas selline lahendus parandada ka klassiruumide valgustingimusi. Samuti mõjub klassiruumide korpus Valuoja poolt vaadates optiliselt lühemana ja kuna hoonele oli kavandatud ka teine hoonetiib, siis ehk oli keeruka plaanistruktuuri eesmärgiks ka laialivalguvat hoonet kompaktsemaks muuta ja siduda teda linnasiluetis paremini naaberhoonete, Viljandi mõisa ja uue kerkiva pangahoonega. Igal juhul on tegemist arhitektide poolt funktsionaalselt ja linnaehituslikult läbikomponeeritud plaanistruktuuriga. Arhitekt Mihkelsoni poolt ümbertöötatud juurdeehituse kavand seda algse üldkavatise loogikat enam ei järginud, ilmselt tundus see teostuselt liiga keeruline. Samas järgib 1960. aastatel tehtud juurdeehitus, vaatamata mahulisele tuimusele ja proportsioonitusele algkavandiga sarnast asendiplaani, paiknedes Hariduse tänava joonel, nagu Wolffeldti ja Nürnbergi kavandatu.
Hoone ruumistruktuur on lahendatud funktsionaalselt, keskse trepihalli ja sellest lähtuvate koridoridega, mida valgustab aknaavade rida hoone hoovipoolsel lääne- ja lõunaküljel ja mille ääres hoone ida ja põhjaküljel paiknevad klassiruumid. Interjööris pääsevad mõjule hästi valgustatud koridorid, mille suubumist saalikorpusse markeerivad esinduslikud ümarkaaravad (foto ). Arhitektuursed detailid on lihtsad ja asjalikud. Seinte alaosa katab veel kohati säilinud algupärane profileeritud laudadest puittahveldis. Väärtuslikest detailidest tuleb mainida veel profileeritud prossijaotusega aknaid, lihtsad kahe tahvliga klassiruumide uksi, peatreppi ja selle metallpiiret 1920. aastatele iseloomuliku ornamendimotiiviga, välisust, klassiruumide laudpõrandaid. Kultuuriväärtusega hooneosad ja detailid on valdavalt hästi säilinud. Kahjuks on osa neist hilisemate remontide käigus asendatud vähemkvaliteetsete analoogidega.

Sisestatud: 20.01.2011.

Mälestise ajalugu


Esimene algkool eesti linnakodanike lastele rajati Viljandisse 1772. aastal. See kool asus algselt Viljandi vanalinnas. Turuplatsi ääres asunud vana koolimaja hävis 1944. aastal. 19. sajandi teisel poolel kandis kool Viljandi Poeglaste Elementaarkooli nime ja selle juhatajaks oli aastatel 1862—1895 tuntud ärkamisaja kultuuritegelane ja kirjamees Friedrich Kuhlbars, koorilaulu ―Laulud nüüd lähevad‖ sõnade (luuletusena ―Koit‖) – autor. Tema käe all omandasid Viljandis hariduse Villem Reimann, Juhan Kunder, Karl-August Hindrey jmt hiljem tuntuks saanud eesti avaliku elu ja kirjandustegelased. 1918. aastal nimetati poeglaste elementaarkool selle kauaaegse juhataja nime järgi Friedrich Kuhlbarsi nimeliseks Viljandi Linna 1. Algkooliks. Sama hariduslikku traditsiooni kannab praegu edasi Viljandi Valuoja Põhiool. XX sajandi algul suurenes Viljandis Kantreküla elanike arv ning tekkis vajadus uue kooli järele. 1910. aastal avati Vaksali tänava eramajas Kantremaa 2-klassiline Ministeeriumikool, mis nimetati 1918. aastal Viljandi Linna 3. Algkooliks. Selle esimene juhataja ja õpetaja oli A. Mankin. 1920. aastate algul kerkis päevakorrale uue ajakohase koolimaja ehitamine Viljandisse. Avalikkude algkoolide seaduse (1920. aasta «Riigi Teataja» nr. 75/76 ja 153/154) põhjal kehtestas Haridusministeerium määrused avalike algkoolide hoonete ehitamiseks. Koolimaja asukoht pidi olema oma ümbruskonnast võimalikult kõrgem. Seda ei võinud ehitada kõrgete hoonete kõrvale, samuti pidi see olema eraldatud vabrikutest ja tehastest. Kooli maa-ala pidi olema nii suur, et sinna võis ehitada koolimaja koos vajalike majandushoonetega. Peale selle pidi kooli krundil olema ruumi õue, aia ning mängu- ja spordiplatsi tarvis.
1923. aastal otsustas Viljandi linnavolikogu ehitada Kantrekülla Mõisa tee, Vaksali puiestee ja Valuoja tiigi vahele uue koolimaja, mis pidi pakkuma õppimisvõimalust niihästi Kantreküla kui linna elanike lastele. Hoone projekt telliti tolle aja nimekaimalt - E. Wolffeldti ja A. Nürnbergi arhitektuuribüroolt Pärnus. Ehitus pidi maksma 8, 2 miljonit marka. 1926. aastal eraldas riik linnavalitsusele koolimaja ehitamiseks 4 miljonit ja 1927.a. veel 2 miljonit marka. Ehitustöid alustati 1926. aasta sügisel. Ehitustöid kajastas põhjalikult tolleaegne Sakala, mis, olles tolleaegse linnavalitsuse suhtes opositsiooniliselt meelestatud, kritiseeris teravalt ja mitte aluseta koolihoone ehitustööde protsessi. Tänu sellele teame nii mõndagi tänase hoone ehitamise ja ehituskonstruktsioonide iseärasuste kohta. Ehitushanke võitis kohalik ehitusettevõtja Jäärats, kes samal sügisel alustas ehitustöid. Ehitusjärelevalvet pidi teostama Viljandi linnaarhitekt ins. M. Luht. 1927. a. jaanuaris teatab Sakala, et riigi toetusel alustatud koolihoone ehitustöid on tehtud lohakalt. Vahvärkseinad on rajatud ühele ainsale aluspalgile (nõuetekohase kahe aluspalgi asemel), seintes on segamini kasutatud vanu ja tooreid palke, vundament olevat valatud sügiseste külmadega ja ilmutavat juba lagunemise märke. Linnapea Jaan Vares kutsus kokku ehituskomisjoni, milline pärast ehitusega tutvumist 12. jaanuaril 1927 otsustas ehitustööd peatada ja kohale kutsuda ehituseksperdid. Eksperdid insener F. Werncke ja Tallinna Tehnikumi õppejõud F. Adoff käisid ehitisega tutvumas 22. aprillil 1927. Eksperdid pidasid hoone edasiehitamist küll võimalikuks, kuid leidsid ehitusvigu ja soovitasid hoone ehitamist veel kuu aja võrra edasi lükata, et vundament jõuaks kivistuda, samuti tuli vundamendi ülaosa lohakalt laotud osad uuesti laduda ja puitosad vundamendist uuesti kahekordse tõrvapapiga isoleerida, kuna seda oli tehtud lohakalt. 1927. a. juuli lõpus käis ehituskomisjon eesotsas linnapea August Maramaa ja insener Wernckega uuesti ehitust kontrollimas. Paide telliskivitehasest tellitud telliskivid osutusid ebakvaliteetseks ja saadeti tehasesse tagasi. Koolimaja puuosa juures olid parasjagu käimas sisemised krohvimistööd, kuna ―välisseintele on papp peale löödud, laudade löömine papi peale aga pooleli.‖ Samuti märgiti, et ―kiviosa seinad on juba kuni teise majakorra pooleni üleval. Tööde viibimise tõttu lükati ehitustööde lõpptähtaega edasi kuni 15. oktoobrini. Oktoobris ei olnud maja ikka veel valmis. Alles 1. novembril 1927 sai kool pooleliolevas majas õppetööd alustada. Selleks seati sisse neli klassituba. Koolimajas ei olnud veel veevärki ega elektrit. Maja puuosa oli siiski viimistlusjärgus ja loodeti paari nädala jooksul lõplikult valmis saada. Maja kiviosa, kus pidid asuma füüsika kabinett ja avar näitelavaga saal, oli veel pooleli. Sakala jätkab: ―Üldiselt jätab maja sisemus kena mulje. Vähe on selliseid algkooli ruume Eestis. Avarad ja kõrged klassitoad on suurte akendega. Koridorid laiad ja – mis jällegi meeldivana tundub – tihedate, kõrgete akendega. Õhku ja valgust on igatahes uues haridustemplis laialt. Saali valmis saades muutub asi muidugi veelgi paremaks. Väljakäigukohti on kaks – üleval ja all – jällegi avarad ning õhuküllased.
Täiesti ehitamata on maja teine tiib. Nimelt peab plaani järgi Viljandi mõisa poolse kiviosa külge tulema samasugune puuosa, nagu praegu on ehitatud tee poole. Kunas seda osa ehitama hakatakse on tuleviku tume saladus. Lõplikult valmis uue koolimaja esimene ehitusjärk alles 1928. aasta 27. novembril, projektikohase tiibhoone ja hoone hooviküljele kavandatud võimlemissaali ehitamist aga ei alustatud kunagi. 1960. a. tehti ehitamata jäänud hoonetiiva kohale vana hoone proportsioone ja algset kavatist eirav kolmekorruseline juurdeehitis, mis kujundati tollele ajale iseloomulike telliskivist püstribadega.

Sisestatud: 20.01.2011.

Kaitsevööndi ulatus


Hõlmab katastriüksust nr. 89714:002:1351 vastavalt lisatud plaanile.

Sisestatud: 20.01.2011.