30173 Viljandi I algkooli hoone
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Viljandi I algkooli hoone |
---|---|
Mälestise registri number | 30173 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 03.06.2010 |
Registreeritud | 11.01.2011 |
X-koordinaat | 593117.09 |
Y-koordinaat | 6470241.22 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(9)
Paikvaatluse kuupäev: 15.10.19
Menetleja: Viljandi Linnavalitsus, Monika Vestman
|
Märksõna(7)
Ehitised, Ehitiste liigid, Ühiskondlik hoone, Õppehoone, Koolimaja, Ehitusperioodid, 1918-1939.
|
Kirjeldused(4)
Mälestise tunnus Mälestise tunnusteks on aastatest 1926.-1928 pärinev E.Wolffeldti ja A.Nürnbergi projekti alusel teostatud ja autentsena säilinud koolihoone välisilme ja algupärane ruumistruktuur koos originaalkujul säilinud arhitektuuriväärtuslike eksterjööri ja interjööriosadega. |
Kirjeldus Tegemist on kahest omavahel liituvast hoonemahust koosneva hoonega, mille moodustavad kivist keskne saalikorpus ja kivivundamendil asetsev sõrestikkonstruktsioonis tiibehitis, kus paiknevad klassiruumid.Hoone fassaadiarhitektuur on lihtne ja otstarbekohane, väheste klassitseerivate elementidega. Leitmotiivina tõuseb esile hoone keskosa teise korruse saali lintaken, mida on rõhutatud tugeva ehisraamistuses profileeringuga. Element kajastab ajastu kahe moevoolu - ekspressionismi ja 18.-19. sajandi vahetuse neoklassitsismi (Um 1800) mõjusid. Enamik fassaadielemente, sh tugevalt eenduvad profileeritud aknaprossid ja pööningukorruse ümarakenderida näivad olevat inspireeritud just viimasest, nimelt Paul Mebes raamatust „Um 1800― pärit neoklassitsismi näidetest. |
Ajalugu Esimene algkool eesti linnakodanike lastele rajati Viljandisse 1772. aastal. See kool asus algselt Viljandi vanalinnas. Turuplatsi ääres asunud vana koolimaja hävis 1944. aastal. 19. sajandi teisel poolel kandis kool Viljandi Poeglaste Elementaarkooli nime ja selle juhatajaks oli aastatel 1862—1895 tuntud ärkamisaja kultuuritegelane ja kirjamees Friedrich Kuhlbars, koorilaulu ―Laulud nüüd lähevad‖ sõnade (luuletusena ―Koit‖) – autor. Tema käe all omandasid Viljandis hariduse Villem Reimann, Juhan Kunder, Karl-August Hindrey jmt hiljem tuntuks saanud eesti avaliku elu ja kirjandustegelased. 1918. aastal nimetati poeglaste elementaarkool selle kauaaegse juhataja nime järgi Friedrich Kuhlbarsi nimeliseks Viljandi Linna 1. Algkooliks. Sama hariduslikku traditsiooni kannab praegu edasi Viljandi Valuoja Põhiool. XX sajandi algul suurenes Viljandis Kantreküla elanike arv ning tekkis vajadus uue kooli järele. 1910. aastal avati Vaksali tänava eramajas Kantremaa 2-klassiline Ministeeriumikool, mis nimetati 1918. aastal Viljandi Linna 3. Algkooliks. Selle esimene juhataja ja õpetaja oli A. Mankin. 1920. aastate algul kerkis päevakorrale uue ajakohase koolimaja ehitamine Viljandisse. Avalikkude algkoolide seaduse (1920. aasta «Riigi Teataja» nr. 75/76 ja 153/154) põhjal kehtestas Haridusministeerium määrused avalike algkoolide hoonete ehitamiseks. Koolimaja asukoht pidi olema oma ümbruskonnast võimalikult kõrgem. Seda ei võinud ehitada kõrgete hoonete kõrvale, samuti pidi see olema eraldatud vabrikutest ja tehastest. Kooli maa-ala pidi olema nii suur, et sinna võis ehitada koolimaja koos vajalike majandushoonetega. Peale selle pidi kooli krundil olema ruumi õue, aia ning mängu- ja spordiplatsi tarvis. |
Kaitsevööndi ulatus Hõlmab katastriüksust nr. 89714:002:1351 vastavalt lisatud plaanile. |