Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Elamu Kinga t.10 fassaad, 15.saj., 1923.a.
Mälestise registri number 3020
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 15.04.1997
Registreeritud 15.04.1997
Mälestise vana number 27
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis elamu (101035741)

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 12.03.13

Menetleja: Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti peaspetsialist, Helen Kallaste

Märksõna(8)

Ehitised, Ehitiste liigid, Elamu, Eramu, Ehitusperioodid, Enne 1520, 1711-1840, 1918-1939.

Mälestise tunnus


Raekoja äärse kvartali algse paigutusega keskaegne aidahoone (algselt kaks maja), millel ainsana kvartalis Kinga tänava poole säilinud keskaegsele Tallinnale iseloomulik petikniššidega ja kaubaluukidega viil. Pika tänava äärne hoone fassaad on iseloomulik 20. sajandi alguse ümberehitustraditsioonidele, tunnustatud arhitektide E.Kühnerti ja E.Habermanni ehituspärand.

Sisestatud: 02.07.2014.

Mälestise kirjeldus


Hoonetekompleks koosneb kahest keskaegse põhiplaaniga ning 20. sajandi alguses tugevalt ümberehitatud endisest aidamajast, mis on ümberehituste käigus ühendatud üheks hooneks. Keskaegse kolmnurkviiluga hoone fassaad asub Kinga tänavafrondis, neobarokse ilmega 1923 – 1928.a ümberehitatud fassaad kulgeb piki Pikka tänavat. Hoone on põhimahus kolmekorruseline, pööningul on kaks lisakorrust. Pika tänava fassaadil on väärtuslik maalitud puitraamistusega akende grupp. Kinga tänava poolne kolmnurkviil on kaunistatud kolme petikniššiga, millest keskmine lõpeb ülaosas kuplitaoliseks laieneva, külgmised vertikaalselt poolitatud kolmikkaarega ning viiluosa reljeefsed räästaalused polükroomsete dekoratiivlaudadega. Viilu osas on säilinud kaks kaubaluuki ja valgustusavasid. Tänavate nurgal on säilinud hoone tugipiilar koos müüriankrutega ning katusenurgal E.Kühnerti autorimärgiga väike haritorn.
Hoone alumisel korrusel asuvad poed, üleval eluruumid. Eluruumidena on kasutusele võetud ka pööning.

Sisestatud: 02.07.2014.

Mälestise ajalugu


14. sajandist pärinev hoone Pikk 10/Kinga 10 paikneb Raekoja platsi äärses väikeses kvartalis ning on oma Kinga tänava poolse fassaadiga ainuke keskaegset ilmet säilitanud ehitis selles kvartalis. Algselt asusid kahel kinnistul nurgapealne väikeelamu ja Pikka tänavat pidi kulgenud kivist aidahoone. 15.sajandil muudeti elamu samuti aidaks. Kinga tänava poolse hoone keskaegne kolmnurkne otsaviil on kaunistatud petikniššidega, mis sarnanevad kujunduslikult Pirita kloostri omadega ning on keskaegsele Tallinnale iseloomulikud. Erandlikud on viiluosa reljeefsed räästaalused polükroomsete dekoratiivlaudadega, mis on tõenäoliselt kujundatud E.Kühnerti 1923.aasta ümberehituse projekti alusel. Viilu osas on säilinud kaks kaubaluugi raidpiitadega ava ja valgustusavasid. Tänavate nurgal on säilinud hoone tugipiilar koos müüriankrutega.
17. – 18-ndal sajandil olid hoonete allosas pudupoed ja üleval (pööningul) viljaaidad. 1900 aastal kinnistud ühendati, omanikuks sai Vaestehooldamise Selts Niguliste kiriku juures. 1923. aastast kuulus hoone Vene tänava Nikolai kiriku kogudusele. Samal aastal ehitati hooned põhjalikult ümber arhitekt E.Kühnerti projekti alusel. Kinga tänava fassaadil on ümber ehitatud alumine osa, Pika tänava fassaad on ehitatud ümber täielikult. Hoone fassaad on neobarokse ilmega, hoone nurka lisati sirkliga väike haritorn, katusekonstruktsioonide osa ehitati ümber E.Habermanni projekti järgi 1928. aastal.
Keskaegsed müürid on säilinud hoone põhimahus, keldrites on loetav algne hoonete paigutus eraldi kinnistutel. Sisekujunduses on säilinud detaile 1923. aasta ümberehitusest: siseuksi, aknaraame. Paeastmetega ja metallbalustritega trepp, keraamiliste plaatidega trepikoja põrandad jne.

Sisestatud: 02.07.2014.