Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kultuuriseltsi "Koit" maja
Mälestise registri number 30200
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 06.09.2011
Registreeritud 03.07.2015
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis seltsimaja (112031245)

Inspekteerimised(5)

Seisund: avariiline

Inspekteerimise kuupäev: 01.11.18

Menetleja: Viljandi Linnavalitsus, Monika Vestman

Märksõna(8)

Ehitised, Ehitiste liigid, Ühiskondlik hoone, Klubihoone, Seltsimaja, Ehitusperioodid, 1841-1917, 1918-1939.

Mälestise tunnus


1) Hoone, milles tegutses rahvuslik kultuuriselts „Koit“
2) 1911. a. ümberehituse ajast säilinud välisilme ja plaanilahendus koos algupäraste ja hilisematest ehitusperioodidest pärinevate konstruktsioonide ja detailidega.

Sisestatud: 01.07.2014.

Mälestise kirjeldus


Kultuuriseltsi "Koit" seltsimaja on juugendliku välisilmega 2-korruseline krohvitud hoone, mis on saanud oma praeguse ilme mitme ümberehituse tulemusena. Tähtsaim kihistus on 1911. aastal seltsimajaks projekteeritud osa, kuid väärtuslikud on ka varasemad ja hilisemad kihistused, mis peegeldavad ühe seltsi- ja teatrimaja arengut läbi aastakümnete. 1911. aastal valminud juurde- ja ümberehitus säilitas varasema, 19. sajandist pärineva hoone uue hoonekehandi sees suhteliselt terviklikult. Juurde ehitati uus teatrisaal koos vestibüüli, abiruumide ja aiaterrassiga. Samuti Harjutuse (Koidu) tänava poolne kivitrepikoda juugendlike põrandaplaatidega ja peitsitud puitpaneellagi vana hooneosa esimese korruse puhvetiruumis. Uue hooneosa arhitektuurse ilmega viidi kooskõlla ka varasema hoone fassaadilahendus. Valminud seltsimajas olid olemas lava koos orkestriruumiga, kolm näitlejate tuba lava kõrval, piljardituba, keegliruum, einelaud, söögisaal ja lugemistuba. Teisel korrusel asusid lisaks majapidaja eluruumidele ka mõned üürikorterid. Seltsimaja laiendati aastatel 1936-1937. Valmis uus vestibüül koos rõivistu, piletikassade ja telefonikabiiniga, laiendati ja kaasajastati jalutus- ja puhvetiruumi, ajakohastati saali valgustust, ventilatsiooni ja lavasisseseadet, hoovile ehitati keskküttekatlamaja. 1940-1950. aastatel ehitati uus lavatorn. Hoonet rekonstrueeriti veel ka 1960. aastatel, kui uuendati saali tehnilist sisseseadet ja interjööre.

Sisestatud: 01.07.2014.

Mälestise ajalugu


1871. aastal loodud kultuuriselt "Koit" mängis olulist rolli Eesti kultuuri ja rahvusteadvuse arengus. Seltsi koondusid rahvuskaaslased, kes korraldasid laulupidusid, kontserte, teatrietendusi, avalikke loenguid ning muid kultuuriüritusi. 1902. aastal ostis selts kivihoone Harjutuse (Koidu) ja Veske (Jakobsoni) tänavate nurgal, kus selts oli juba varem ruume üürinud. Hoone seltsimajaks ümberehitamise kava koostasid seltsi juhatuse liikmed, kohalikud ehitusmeistrid Wichwelin ja Schnurberg. Teatrisaali dekoratsioonid telliti kunstnik Eduard Poolandilt (Pohland), kes tegeles samal ajal ka Tallinna Saksa Teatri ja Pärnu Endla dekoratsioonidega. Seltsimaja valmis 1911. aastal. 1920. aastal asutai seltsimaja saalis Teatri ja Kunstiühing „Ugala“. Aastatel 1936-1937. laiendati seltsimaja arhitekt Johannes Fuksi (1901-1978) koostatud ja insener F. Werncke signeeritud projekti alusel. 1937. aastal alustas seltsimajas tööd restoran „Koit“, mida pidas ülal Eesti Punase Risti Viljandi komitee. Muu hulgas korraldati restoranis ka muusikaõhtuid. Majas asus ka 20 voodikohaga „Turistide kodu“. 1940-1950. aastatel kohandati hoone teater „Ugala“ vajadustele. Hoonet rekonstrueeriti veel ka 1960. aastatel.

Sisestatud: 01.07.2014.