Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Miinitraaleri Virsaitis vrakk
Mälestise registri number 30209
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis, veealune mälestis
Arvel 11.03.2013
Ajutise kaitse alla võetud 10.09.2012
Registreeritud 28.02.2014
X-koordinaat 564284.50
Y-koordinaat 6637561.00
Ava kaardil

Määrused ja käskkirjad(3)

"Ajutise kaitse alla võtmine" Peadirektori käskkiri 10. september 2012 nr 28-A Kuupäev: 10.09.2012
"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri käskkiri 28.02.2014 nr 79 Kuupäev: 28.02.2014
Kultuurimälestiste nimetuste ja liigi muutmine, kultuuriministri 18.02.2022 käskkiri nr 33 (RT III, 23.02.2022, 2) Kuupäev: 18.02.2022

Paikvaatlused(1)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 28.10.12

Menetleja: Allveearheoloogia nõunik, Maili Roio

Märksõna(1)

Veealune mälestis.

Mälestise tunnus


Miinitraaleri vrakk, tema last ja muu sisu koos arheoloogilise ja loodusliku kontekstiga. Inimsäilmete olemasolu.

Sisestatud: 12.06.2013.

Kirjeldus


Vrakk lebab 68 meetri sügavusel purustatud ja põhjamutta vajunud ahtriosaga sirgel kiilul suunaga 302 kraadi. Vraki parema parda nähtava osa pikkus on 47, 7 meetrit. Miinitraaleri vraki ahtriosa on miiniplahvatuse tagajärjel kannatada saanud. Ligikaudu 9 meetrit laeva ahtrist on vajunud põhjasetetesse (tõenäoliselt uppus laev ahter ees).

Sisestatud: 12.06.2013.

Ajalugu


Ehitatud 1917. aastal Saksamaal Rostockis (Neptun Werft Rostock) Saksa Keiserliku laevastiku miinitraaleriks M-68. Laeva veeväljasurve 525 tonni, pikkus 60 meetrit ja laius 7,6 meetrit. Kuni septembrini 1941 oli laeva relvastuseks kaks 76 mm suurtükki, hiljem lisati neile veel kolm 102 mm suurtükki.
1918 aasta lõpus oli Riias remondis ning 1919 võeti üle Läti Sotsialistliku Vabariigi poolt ning kandis nime Sarkanā Latvija ("Punane Läti"). Mais 1919 tagasi Saksa laevastiku koosseisu ja 1.07.1919 võeti Läti Vabariigi laevastiku koosseisu nimega Virsaitis ("Juht"). Virsaitis oli ennesõjaaegse Läti Vabariigi lipulaev. Nõukogude okupatsiooni alguses 1940 võeti Balti laevastiku koosseisu ja nimetati ümber T-297, alates 25.07.1941 Virsaitis.
1941. aasta hilissügisel võttis Virsaitis osa Hanko sõjaväebaasi evakueerimisest Kroonlinna ja sõitis 3. detsembril 1941. aastal Soome lahes miini otsa ja uppus. Koos laevaga läks põhja ligikaudu 130 meeskonnaliiget ja maaväelast.

Sisestatud: 12.06.2013.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevöönd on 2 kaabeltaud arvates vraki asukohast.

Sisestatud: 10.09.2012.

Aruanded


Peremees, K. 2013. Aruanne miinitraaleri Virsaitis vraki uuringutest 28.10.2012.

Sisestatud: 12.11.2013.