Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakohad ja muistsed põllujäänused
Mälestise registri number 30212
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 12.11.2012
Registreeritud 18.12.2020
X-koordinaat 566438.45
Y-koordinaat 6592318.84
Ava kaardil

Mälestise tunnus


Vastavus riikliku kaitse eeldustele.

Jägala asulakohad ja muistsed põllujäänused on ajalise mitmekesisuse- ja kihilisuse näitajad, mille kasutusaeg ulatub mesoliitikumist kuni viikingiajani (u 6500 eKr – 1050 pKr). Muistsete põllujäänuste noorim põllukiht on dateeritud aega u 750 pKr.
Asulakohtade kultuurkiht sisaldab kivi- ja rauaaja asulakohtadele iseloomulikku leiumaterjali, st arte- ja ökofakte, sh kvartsi- ja tulekivikillud, luufragmendid ja savinõukillud. Lisaks esemelisele materjalile on avastatud vähemalt üks kiviaegne tulease ning juhuleiuna nooleots, mis on dateeritud vahemikku 4200–2000 eKr. Jägala asulakohad ning muistsed põllujäänused on kõrge teadusliku väärtusega ning oma olemuselt ainulaadsed.
Jägala jõe ülemjooksu piirkond on arheoloogilise leiuainese poolest silmapaistev ja eriline ning omab kõrget kultuuripärandilist väärtust.
Asulakohad ja muistsed põllujäänused on maa-alalised muistised, mida on võimalik säilitada ainult oma algses asupaigas. Mälestiste kultuurkihi teisaldamisega mälestised häviksid.
Jägala asulakohad ja muistsed põllujäänused pärinevad väga pikast perioodist – mesoliitikumist kuni viikingiaja lõpuni (u 6500 eKr – 1050 pKr). Senised uuringud on näidanud, et Jägala asulakohtadelt saadud leiumaterjal on võimaldanud ümber hinnata nii mesoliitiliste asulakohtade paiknemist maastikul kui ka kiviaegsete tööriistade materjalide kasutamist. Samuti on tegemist ühe Põhja-Eesti tähtsama viikingiaja keskusega, millel on väga kõrge teaduslik potentsiaal. Tegemist on Eesti kultuuripärandile tervikuna oluliste muististega.
Eesti arheoloogilise leiuainese kontekstis on Jägala jõe ülemjooksu piirkond silmapaistvalt rikas arheoloogiliste muististe poolest. See on piirkond, kus suure tõenäosusega avastatakse veel uusi muistiseid juurde. Muististe eriaegne pikk kasutusperiood võimaldab mikroregiooni tasandil luua ajatelje inimese ja looduse vastastikuse koosmõju uurimiseks. Jägala jõe ülemjooksu muistised ja maastikud esindavad Eesti kultuuripärandi väärtuslikumat osa.

Sisestatud: 30.12.2020.

Kirjeldus


Muististekompleks koosneb nn Jägala-Jõesuu IIa, IIb ja III kiviaegsetest asulakohtadest ning hilisematest, nn Jägala-Jõesuu IV, Jägala-Joa, Jägala-Joa III ja IV asulakohtadest ja Jägala-Joa ja Jägala-Joa II põllujäänustest. Seitsme väiksema asulakoha dateeringud jäävad vahemikku 6510 eKr kuni 1050 pKr, kuid põllujäänuste dateering on ebaselge.
Tihedalt eriaegsete asulalaikude ja fossiilsete põllujäänustega kaetud ala suuruseks on 7,5 ha.

Sisestatud: 30.12.2020.

Ajalugu


Linnamäe paisjärve ja ümbruse arheoloogiapärandi uurimislugu on pikk ning selle käigus kogutud teave osutab mitmekesisele inimtegevusele aastatuhandete vältel. Jägala Jõesuu linnamäe lähiümbrus Jägala jõe alamjooksul on rikkalik piirkond eriaegsete muististe poolest. Põhjalikumalt uuris Jägala Jõesuu linnuse piirkonnas paiknevaid muistiseid aastatel 2008–2013 arheoloog Aivar Kriiska.

Sisestatud: 30.12.2020.