Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 30213
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 17.10.2015
Ajutise kaitse alla võetud 16.04.2015
Registreeritud 16.09.2020
Mälestise liik arheoloogiamälestis

Määrused ja käskkirjad(2)

"Ajutise kaitse alla võtmise käskkiri" peadirektori 16.04.2015 käskkiri nr. A-14 Kuupäev: 16.04.2015
Kalmistu kultuurimälestiseks tunnistamine, kultuuriministri 16.09.2020 käskkiri nr 137 (RT III, 22.09.2020, 2) Kuupäev: 16.09.2020

Paikvaatlused(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 06.11.12

Menetleja: Ingmar Noorlaid

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Kalmistu vastab riikliku kaitse eelduseks olevatele üldistele ja arheoloogiamälestiseks tunnistamise kriteeriumidele.
Kalmistu on rikkaliku arheoloogilise leiumaterjaliga matusepaik, kus on esindatud nii hilismuinasaegsed paganlikud põletusmatused kui ka kesk- ja varauusaegsed ristiusu tavasid järgivad laibamatused. Loosi küla kalmistu on oluline muistis, mis võimaldab uurida eriaegseid matusekombeid ning laiemalt ristiususule üleminekuga seotud protsesse. Kuigi kalmistu ala on pikka aega haritud põllumaana ning seda on korduvalt rüüstanud detektoristid, on kalmistu originaalsubstants koos matustega tervikuna hästi säilinud.
Loosi kalmistu vanimad matused on 11.–12. sajandi põletusmatused, kesk- ja varauusajal (13.–18. saj) on tegu olnud laibamatustega külakalmistuga. Kalmistu sisaldab arheoloogilist teavet enam kui 700 aasta pikkuse perioodi kohta. Arheoloogiliste uuringute kohaselt sisaldab Loosi küla kalmistu matusekiht lisaks põlenud luudele ja põletamata luustikele ka münte, ehteid ning tööriistu.

Sisestatud: 22.09.2020.

Mälestise ajalugu


Johani maaüksuselt avastati 2012. a sügisel põllutööde käigus kesk- ja varauusaegsele kalmistule viitavaid leide. Maaomanik teavitas leidudest Muinsuskaitseametit. Esmase uuringu kalmistu piiride määramiseks viisid läbi Tartu Ülikooli arheoloogid 2015 aprillis. Uuringu käigus leiti mitmeid inimluude kogumeid ja matmispaikadele iseloomulikke esemeid; 2017. aastal teostati täiendav detektoruuring, mille käigus leiti erakordselt arvukalt ja iseäralikke keskaegseid kalmeleide. Uuringu käigus koguti ka pärimusteateid.

Sisestatud: 22.09.2020.