Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Hansurahva talu rehielamu
Mälestise registri number 30231
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 18.06.2013
Registreeritud 06.03.2014
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis elamu (108028321)
Hansurahva talu rehemaja. Foto: Ly Renter 2011.a.
Hansurahva talu rehemaja. Foto: Ly Renter 2011.a. Hansurahva talu rehemaja. Foto: Ly Renter 2011.a. Hansurahva rehemaja reheahi. Foto: Ly Renter 2011.a. Hansurahva talu. Vaade läänest. foto: Anne Kaldam 19.03.2013 Hansurahva talu Vaade lõunast. foto: Anne Kaldam 19.03.2013 Hansurahva talu Vaade kagust. foto: Anne Kaldam 19.03.2013 Hansurahva talu. Vaade idapoolse sein keskosale. foto: Anne Kaldam 19.03.2013 Hansurahva talu interjöör. foto: Anne Kaldam 19.03.2013 Hansurahva talu interjöör. foto: Anne Kaldam 19.03.2013 30231 Hansurahva talu rehielamu, vaade sissesõidu teelt , st loodest Foto: Anne Kaldam 13. 04. 2014 30231 Hansurahva talu rehielamu, vaade läänest (õuest). Foto: Anne Kaldam 13.03.2014 30231 Hansurahva talu rehielamu, vaade loodest, elamu lõunapoolsele osale. Foto: Anne Kaldam 13.03.2014 30231 Hansurahva talu rehielamu, vaade edelast, elamu lõunapoolsele osale. Foto: Anne Kaldam 13.03.2014 Hansurahva rehemaja. Foto: Heiki Pärdi, 2014
Galerii(14)

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri käskkiri 06.03.2014 nr 92 Kuupäev: 06.03.2014

Inspekteerimised(6)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 13.04.15

Menetleja: Lääne-Virumaa nõunik, Mirjam Abel

Märksõna(7)

Ehitised, Ehitiste liigid, Elamu, Taluelamu, Rehielamu, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


Autentsena säilinud 19.sajandi teisel poolel ehitatud uuenduslik massiivse korstnaga reheahjuga rehielamu.

Sisestatud: 28.02.2014.

Mälestise kirjeldus


Hansurahva rehielamu on Eestis ainulaadne oma massiivse korstnaga reheahju poolest. Hansurahva rehielamus on taoline omaaegne uuenduslik reheahi ainsana terviklikult säilinud. Ahju sisevõlvide ladumisel on kasutatud Palmse omas tellisetehases põletatud katusekive.
Välimuselt on tegemist Põhja-Eesti tüüpi rehielamuga, mida iseloomustab teistest ruumidest kitsam ja kõrgem rehetuba. Rehealune ja selle otsas asuv laut (algselt aganik) on ehitatud paekivist, rehetuba ja kambrid rõhtpalkidest.

Sisestatud: 28.02.2014.

Mälestise ajalugu


Hoone on ehitatud 1868. aastal Palmse mõisniku Carl Magnus von der Pahleni korraldusel ja rahastamisel. Talupoegade elutingimuste parandamiseks ehitati sealseis külades sarnaseid suure korstnaga reheahjuga hooneid umbes kakskümmend.
1980. aastatel oli maja Lahemaa rahvuspargi valduses ning 1980. aastate lõpul tehti maja siseruumides remonti ja katusele paigaldati uus laastukate.

Sisestatud: 28.02.2014.