Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Laevavrakk
Mälestise registri number 30233
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis, veealune mälestis
Arvel 16.02.2014
Ajutise kaitse alla võetud 15.08.2013
Registreeritud 29.08.2014
X-koordinaat 532441.00
Y-koordinaat 6611435.50
Ava kaardil

Määrused ja käskkirjad(2)

"Ajutise kaitse alla võtmine" Peadirekltori käskkiri 15. august 2013 nr 34-A Kuupäev: 15.08.2013
"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri käskkiri 29.08.2014 nr 220 Kuupäev: 29.08.2014

Paikvaatlused(1)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 09.09.14

Menetleja: Allveearheoloogia nõunik, Maili Roio

Märksõna(1)

Veealune mälestis.

Kirjeldus


Vraki pikkus on ligikaudu 25 ja laius 5 meetrit. Vraki orienteeruva vanuse tuvastamisel on abiks nii selle pardalt leitud esemed kui ka ehituslikud iseärasused. Täpsema dateerimise eesmärgil on vrakilt üles toodud kahe sangaga terviklikult säilinud savinõu. Selliseid Skandinaavia päritolu punasest glasuurkeraamikast pudeleid on kasutatud 16. sajandi lõpus ja 17. sajandil. Koos endiselt laevavraki tekil in situ asuvate klaasesemetega võib purjeka orienteeruvaks hukkumiseajaks lugeda 17. sajandi algust.
Ringskaneeriva sonariga tehtud pildil joonistub selgelt välja kergelt ümarate nurkadega neljakandiliste otstega laeva kere. Vraki keskjoonest ahtri suunas eristuvad sissepoole pöörduvad ja ülalpool ahenevad kaarte otsad. Vööri kõrval merepõhjas lebab kahekäpaline ankur. Teine, ühe käpa kaotanud ankur on kukkunud vööris üle omal ajal ankru hiivamiseks kasutatud puidust peli. Algselt vöörimasti taga paiknenud ankrupeli on kinnitustelt maha kukkunud ja lebab diagonaalselt laeva tekil. Vöörist algav peateki tasapind lõppeb pilsipumpade juures. Laeva ahtriosa ehitised on segipaisatud ja lagunenud. Kummalgi pool ahtertäävi asetsevad arvatavasti ahtrikajuti juurde kuulunud aknad. Ahtri pakkpoordipoolses osas võib näha kunagise tulekolde jäänuseid, mis viitavad kambüüsi asukohale
Vaatamata sellele, et vrakk on üleni settekihiga kaetud, joonistuvad selle alt välja detailid, mis manavad silme ette pildi omaaegsest uhkest puitehisdetailidega dekoreeritud laevast. Paljud neist on tõenäoliselt kukkunud vraki kõrvale merepõhja, kuid mõned asuvad siiski veel oma algsel kohal.

Sisestatud: 05.09.2014.

Asukoha kirjeldus


Vrakk paikneb Uusmadala ja Naissaare vahel, Naissaarest ligikaudu 3 miili kirdes ja Uusmadalast 1, 5 miili edelas. Vrakk asub oma 58 meetri sügavusel.

Sisestatud: 05.09.2014.

Ajalugu


Esmakordselt lokaliseeriti vrakk Veeteede Ameti poolt 2012. aastal merepõhja mõõdistustööde käigus. 2013. aastal toimusid Veeteede Ameti täiendavad mõõdistustööd külgvaatesonariga, mille tulemusena veenduti väiksema hästi säilinud purjelaeva olemasolus Naissaare ja Uusmadala vahelisel merealal.
Vraki tugevalt sissepoole pöörduvad kaared ja sellest tulenevalt ahtri osas ahenevad pardad on iseloomulikud 17. sajandil ja hiljemgi kasutusel olnud hollandi kaubalaevadele flöitidele. 17. sajandi I poolel oli Hollandi kaubalaevastik oma võimsuse tipul. Sel perioodil oli levinumaks laevatüübiks flöit, mida oli odav ehitada ja üleval pidada. Oma ümara kuju ja suhteliselt lameda põhja tõttu kutsusid inglased neid põlglikult „Hollandi võikarpideks“. Spetsiaalselt kaubalaevadeks ehitatud flöitidel puudusid tavapäraselt suurtükid. Relvastuse puudumine ja suhteliselt lihtne taglastus võimaldas laeva käigus hoida väiksearvulisema, u 6-10 mehest koosneva meeskonnaga. Ehkki flöite kasutati 17. sajandil massiliselt, on arheoloogilisi leide neist üksnes paarikümne ringis. Tõenäoliselt kuulub ka selle purjeka vrakk mõnele flöitile või flöitist arenenud laevatüübile.

Sisestatud: 03.09.2013.