Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Allveelaeva U 479 vrakk
Mälestise registri number 30234
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 16.02.2014
Ajutise kaitse alla võetud 15.08.2013
Registreeritud 29.08.2014
Liigitus arheoloogiamälestis

Määrused ja käskkirjad(2)

"Ajutise kaitse alla võtmine" Peadirekltori käskkiri 15. august 2013 nr 34-A Kuupäev: 15.08.2013
"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri käskkiri 29.08.2014 nr 220 Kuupäev: 29.08.2014

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 18.07.14

Inspektor: Allveearheoloogia nõunik, Maili Roio

Märksõna(1)

Veealune mälestis.

Mälestise tunnus


II maailmasõjaaegse Saksa VIIC klassi allveelaeva vrakk ja inimsäilmete jäänused koos arheoloogilise ja loodusliku kontekstiga.

Sisestatud: 11.08.2014.

Mälestise kirjeldus


Allveelaeva pikkus 66,5 meetrit, laius 6,20 meetrit, kõrgus 9,60 ja süvis 4,74 meetrit. Allveelaeva vrakk lebab osaliselt setetesse mattununa 90 kraadise nurga all. Allveelaev on saanud vigastusi miinile sõitmise tagajärjel.

Sisestatud: 11.08.2014.

Mälestise asukoha kirjeldus


Laevavrakk asub oma 7 miili kaugusel Osmussaarest loodes territoriaalmeres. Sügavus leiukohal jääb vahemikku 93-94 meetrit.

Sisestatud: 11.08.2014.

Mälestise ajalugu


Saksa allveelaev U 479 (VII C klassi allveelaev) ehitati Deutsche Werke tehases Kielis, võeti teenistusse 27. oktoobril 1943. Oma patrullide jooksul ei õnnestunud U 479-l uputada ühtegi vaenlase alust. Esimene lahingupatrull toimus Kielist Norra lõunarannikule, pärast mida saadeti Soome lahte, kus tegutses juulist septembrini 1944, komandör Friedrich-Wilhelm Sons.
U 479 alustas oma viimast retke 27.10.1944. Tegutses positsioonil “Biber“ Hankost kagus. Peale 7.11.1944 suunati positsioonile “Maus” Osmussaarest loodes. Viimase teate saatis U 479 15.11.1944 kell 17:28: "2 vahikaatrit ruudus AO 0291". See jäi viimaseks kontaktiks allveelaevaga. Peale seda üritati allveelaevaga ühendust saada veel neljal korral, aga ei õnnestunud ja 12. detsembril tunnistati U 479 hukkumist. Tõenäoliselt sõitis ta 1941. aastal paigaldatud Vene miinile või mõnele ujuvale miinile.

Allveelaeva vrakk lokaliseeriti Veeteede Ameti merepõhja mõõdistustööde käigus 2009. aastal. 2013. aastal toimusid Veeteede Ameti täiendavad mõõdistustööd külgvaatesonariga ja Tuukritööde OÜ videodokumentatsioon allveerobotiga, mille põhjal identifitseeriti vrakk Saksa VIIC klassi allveelaevale kuuluvaks.
VIIC klassi allveelaevade pikkus oli 67,1 meetrit, laius 6,20 meetrit ja süvis 4,74 meetrit. VIIC seeria allveelaevade sukeldumiskiirus oli märkimisväärne – 150-165 meetri sügavusele sukelduti ainult 30 sekundiga. Maksimum sukeldumissügavus oli 280 meetrit. Kiirus vee peal 17,7 sõlme ja vee all 7,6 sõlme. Kokku oli teenistuses 659 VIIC klassi allveelaeva. Allveelaeva meeskonna koosseisu kuulus 4 ohvitseri ja 40-56 mereväelast.

Sisestatud: 11.08.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi piiriks tuleb määrata 2 kaabeltaud arvates vraki leiukoha piiridest. Kaitsevööndi määramisel on arvestatud, et oleks tagatud hauarahu leiukohal ja arheoloogilise ajalooallika kaitse ja säilimine koos arheoloogilise ja loodusliku ümbrusega.

Sisestatud: 11.08.2014.