Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Allveelaeva HMS E18 vrakk
Mälestise registri number 30237
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis, veealune mälestis
Arvel 26.11.2013
Registreeritud 29.08.2014
X-koordinaat 353872.50
Y-koordinaat 6537716.00
Ava kaardil

Paikvaatlused(1)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 13.10.13

Menetleja: Allveearheoloogia nõunik, Maili Roio

Märksõna(1)

Veealune mälestis.

Mälestise tunnus


I maailmasõjaaegse Briti E klassi allveelaeva vrakk ja inimsäilmete jäänused koos arheoloogilise ja loodusliku kontekstiga.

Sisestatud: 12.08.2014.

Kirjeldus


Allveelaeva pikkus 54,86 meetrit, laius 6,86 meetrit, süvis 3,81 meetrit. Allveelaev seisab kivisel merepõhjal sirgelt kiilul. Hukkumise hetkel on komandotorni luuk olnud avatud.
Allveelaeva vrakil on tõenäoliselt meremiinile sõitmise tagajärjel tekkinud plahvatuse kahjustused komandotorni piirkonnas. Rohkem on miiniplahvatuses kahjustatud allveelaeva tüürpoordi poolne osa komandotorni juures. Sekundaarsed kahjustused näiteks traalimise või muu hilisema inimtegevuse tagajärjel leiukohal puuduvad. Vraki üldine seisukord vaatamata miiniplahvatuse jälgedele on hea.

Sisestatud: 12.08.2014.

Asukoha kirjeldus


Laevavrakk asub oma 18,5 miili Ristna otsast läänes Hiiumaal ja ligikaudu 17-21 miili kauguse Eesti majandusvööndi välispiirist. Merepõhi leiukohal on väga kõva ilma erilise pehme setteta. Sügavus leiukohal jääb vahemikku 58-60 meetrit.

Sisestatud: 12.08.2014.

Ajalugu


E18 valmis Inglismaal Vickersi laevatehases kevadel 1915, pikkus 54,86 meetrit. Kiirus 15 sõlme vee peal, 10 sõlme vee all. Sukeldumissügavus 60 meetrit. Relvastus 10 torpeedot, suurtükk laeva tekil. Meeskond 3 ohvitseri, 28 alluvat. Kapteniks määrati Robert Halahan.
E klassi allveelaevad osutusid brittide edukaimaks allveelaeva klassiks I maailmasõjas. 1914. aasta algul otsustas Inglismaa saata Venemaale Läänemerele appi oma allveelaevad. 1914. aastal õnnestus Sundi väina läbida kahel (E1 ja E9) allveelaeval, aastal 1915 veel kolmel (E8, E18, E19). E18 ja E19 lahkusid Newcastlest 4. septembril, läbisid Sundi 7.-8. septembri öösel. Tee peal oli E18 pidevas hädas sakslastega. Sundi väinas avastasid allveelaeva saksa hävitajad, britid sukeldusi kiiruga ja püsisid kolm tundi põhjas (kõigest 7 meetri sügavusel). Vaatamata mõningastele pingelistele olukordadele õnnestus E18 siiski väinast läbi pääseda ja 13. septembril jõuti Tallinna.
Peale Sundi väina läbimist tugevdas Saksamaa väinade valvet ja sundis erapooletut Rootsit oma territoriaalveed mineerima (1916. aastal). Seetõttu saatis Inglismaa Läänemerele täiendavalt laevu läbi Arhangelski, ent selle teekonna jaoks olid sobilikumad väiksemad C klassi allveelaevad. Läänemerel osales sõjategevuses kokku 9 Briti allveelaeva – 5 E klassi ja 4 C klassi allveelaeva. Neist kaks hukkus Läänemerel – E18 Hiiumaa all ja C32 sõitis Vaiste lahes Kastna küla all madalale ja õhiti brittide endi poolt sealsamas (1917).
25. mai õhtul lahkus E18 Tallinna sadamast oma viimasele patrullile. 26. mail tabas E18 torpeedo Saksa hävitaja V100 vööri ja purustas selle. Viimane teade E18 pärineb 1. juunist, mil Saksa allveelaev UB-30 nägi teda Steinortist loodes. Allveelaeva hukkus tõenäoliselt 2. juunil tagasiteel Tallinna sõites vee peal Saksa miinitõkkele. Koos allveelaevaga hukkus 33 meeskonnaliiget, seal hulgas oli ka kolm vene mereväelast.

Sisestatud: 12.08.2014.