Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ugala teater
Mälestise registri number 30246
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 30.01.2014
Registreeritud 15.03.2016
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 09.10.19

Menetleja: Viljandi Linnavalitsus, Monika Vestman

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Meelelahutuskompleks, Meelelahutushoone, Ehitiste liigid, Ühiskondlik hoone, Meelelahutushoone, Teatrimaja, Ehitusperioodid, 1940-1991.

Mälestise tunnus


1) Punasest tellisest teatrihoone mahud, fassaadikujundus ja osaliselt siselahendus on säilinud algsel kujul.
2) Nõukogude-aegsete avalike hoonete ja hilise orgaanilise modernismi üks silmapaistvaimaid näiteid Eestis.
3) Arhitektide Irina Raua ja Inga Orava, sisearhitekt Mait Summataveti loomingu parimaid esindajaid.

Sisestatud: 01.07.2014.

Mälestise kirjeldus


Teatrihoone mahuline lahendus lähtub krundi looduslikust iseloomust ning reljeefist, olles plastiliselt liigendatud ja orgaaniliselt maastikuga suhestuv. Vastavalt Viljandi miljööle on hoone eksterjöör üleni punasest harjatud puhasvuuk-tellisest. Üldmuljes domineerib puhaste tellis- ja klaaspindade vaheldumine. Ruumiprogramm on jagatud kolme ossa: publikuruumid; näitlejate ja administratsiooni ruumid; laod ja töökojad. Hoone avalikud ruumid on orienteeritud oru suunas, sissepääsuga hoone põhjapoolselt otsalt; kõik avalikud ruumid on üksteisega sujuvas järgnevuses. Sise- ja välisruumi paremaks seostamiseks on vestibüülis osalt kasutatud sama punast tellist. Hoone visuaalse identiteedi võrdväärseks osaks sai sisearhitekt Mait Summataveti kavandatud originaaldisainiga mööbel ja valgustid.

Sisestatud: 01.07.2014.

Mälestise ajalugu


1920. aastal teatriseltsina asutatud ja 1926. aastast kutselise teatrina tegutsenud „Ugala“ pikaajaliseks püsivaks asupaigaks sai pärast Teist maailmasõda Koidu seltsimaja (Jakobsoni tn 18). Uue teatrimaja perspektiivne asukoht oli detailplaneeringuga ette nähtud Vabaduse platsi äärsesse kvartalisse. Linnaarhitekt Stöör eelistas aga maastikuliselt efektset asukohta Riia maantee kalmistu kõrval, Valuoja oru nõlval. Aastatel 1968.-1971 viidi läbi kolmevooruline arhitektuurivõistlus, millega said projekteerimisõiguse arhitektid Irina Raud ja Inga Orav. Tööprojekti koostamiseks lisati Eesti Projekti poolt töögrupi juhina Kalju Luts. Tööd alustati 1972. ja projekt valmis 1976. aastal. Teatri nurgakivi pandi 1975. aasta detsembris ja hoone valmis 1981. aastal. 1982. aastal anti „Ugalale“ NSVL Arhitektide Liidu preemia. Hoone on säilinud algsel kujul ja mahus. 2009. aastal uuendati osaliselt sisekujundust. 2012. aastal soojustati katus ja asendati tagakülje avatäiteid.

Sisestatud: 01.07.2014.

Meedia


Sakala 27.03.2014, Margus Haava artikkel "Ugala maja läheb remondi eel muinsuskaitse alla"
http://www.sakala.ajaleht.ee/2741384/ugala-maja-laheb-remondi-eel-muinsuskaitse-alla

Sisestatud: 01.04.2014.