Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Elamu Lai t.17, 1680.a., 1887.a.
Mälestise registri number 3025
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 15.04.1997
Registreeritud 15.04.1997
Mälestise vana number 29
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 29.10.10

Menetleja: TLPA juhtivspetsialist, Henry Kuningas

Märksõna(7)

Ehitised, Ehitiste liigid, Elamu, Eramu, Ehitusperioodid, 1841-1917, 1521-1710.

Mälestise tunnus


Ilmekas Hollandi barokkstiili näide Tallinna vanalinnas.

Sisestatud: 14.09.2018.

Mälestise kirjeldus


Kahekorruseline ruudulähedase põhiplaaniga elamu peegeldab oma kõrge kelpkatuse, baroksete proportsioonide ja peakarniisilt kerkiva väikese kolmnurkviiluga Hollandi barokkstiili. Maja algse väliskujunduse kohta andmed puuduvad. Praegune fassaad on lihtne, liigenduseta. Kunagisest konsoolrõdust fassaadi keskel on järel väike osa sepisvõret. Algsest kujundusest on tõenäoliselt säilinud stiilsete nurgiste ja sepishingedega aknad ning nurgalaienditega krohvraamistused paari 19. sajandi keskel kinnimüüritud aknaava kujunduses. Ümarkaarse sillusega paekivist väravaportaal maja lõunaküljele jäävas kõrges piirdemüüris on veel traditsioonilise talumiplaadiga. Keldrikorrusel poolitab maja keskne vaheruum, millest ühel pool on kolm, teisel kaks ruumi. Neist kolmes on säilinud kesksammas plaatkapiteelidega, osa ruume on ristvõlvlaega. Ülakorrused järgivad keldrikorruse ruumijaotust. Mantelkorsten on jälgitav igal korrusel. Puusepa- ja tisleritööd, sealhulgas põrand, uksed, aknad, paneelid jm. tegi J. Giessen koos õpilastega, pruunid ja mustad valgete liistudega tänaseks hävinud kahhelahjud valmistasid pottsepad S. Smidt ja J. Tiedisch, lisaks osales töödel puusepp A. Kersten. Enamasti 18. sajandist pärinevast sisekujundusest on säilinud peegellagesid, lambriisid ja barokseid sepisdetaile. Omapärane on peahoonega üheaegne V-kujuline tall-tõllakuur krundi lääneküljel. Kahekorruseline tiibhoone peahoone taga ehitati endise madala talli ja piirdemüüri asemele.

Sisestatud: 11.02.2015.

Mälestise ajalugu


Endise Mihkli kloostri idaosa krundi omandas 1664. aastal C. v. Wangersheim. 1683. aastal anti krunt koos poolelioleva elamu ja kõrvalhoonetega üürile vabahärra Johann Andres von der Pahlenile (1642–1696) ühes kohustusega elamu ehitus lõpetada. Kaitsealune elamu valmis 1685. aastal. Mõnede ürikute järgi võib hoonet pidada ehitusmeister Gert Forbergi loominguks. Aasta varem oli krundil valinud uus kivist tall ning 1690. aastal alustati samas ka suure kaubalao ehitamist; tänase aadressiga Aida tänav 3. Aastail 1711-29 kuulus valdus ja kõrvalolev Lai tänav 15 A. Menshikovile. Maja järjekordne omanik krahv Stenbock lisas 1817. a. frontoonile perekonnavapi. Kompleksi kuuluv kahekorruseline tiibhoone peahoone taga ehitati 1887. aastal arhitekt A. Thamm seniori projekti järgi endise madala talli ja piirdemüüri asemele.

Sisestatud: 11.02.2015.

Allikad


Männisalu, M. Elamu Lai t. 17. [www] http://www.eestigiid.ee/?CatID=135&ItemID=4903
Vikipeedia. Pahlen [www] http://et.wikipedia.org/wiki/Pahlen

Sisestatud: 11.02.2015.