Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Rapla KEKi haldushoone
Mälestise registri number 30340
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 06.03.2014
Registreeritud 03.07.2015
X-koordinaat 545855.00
Y-koordinaat 6540205.00
Ava kaardil

Paikvaatlused(10)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 12.01.24

Menetleja: Raplamaa nõunik, Andrus Rospu

Mälestise tunnus


1. Kolmekorruseline, kaheksatahulise põhiplaani ja astmikpüramiidi kujulise eripärase arhitektuurse vormiga heas seisukorras ehitis, millel on säilinud algne maht, väliskujundus ja välisviimistlus ning valdavas osas arhitektuursed detailid ja ehitise juurde kuuluv maastikuarhitektuurne kujundus on:
2. Eesti nõukogudeaegse maa‐arhitektuuri üks silmapaistvamaid näiteid.
3. ühe tolle ajastu kõige olulisema arhitekti Toomas Reinu loomingu parimaid esindajaid.
4. osa Rapla KEKi unikaalsest arhitektuursest ansamblist Rapla keskuses, Mahlamäe metsapargis.
5. Kolhooside vahelise ehituskontori haldushoonena perioodile omastest majandamisviisidest, maaelu administratiivkorraldusest ja elulaadist rääkiv ehitis, seega ajastule omase hoonetüübi oluline näide.
6. hoone ümber on säilinud algne keskkond ning selle kujundus, hoone on osa terviklikult kujundatud kultuurmaastikust ja oma asukohas domineeriv ehitis.

Sisestatud: 18.06.2017.

Kirjeldus


Hoone on silmapaistev nii arhitektuurse vormi, konstruktsioonide kui materjalikasutuse poolest. Hoone vorm ja mitmed detailid on üles ehitatud astmikpüramiidi temaatikale. Hoone kõike iseloomulikumaks jooneks on selle mahuline ülesehitus – väliskujult on hoone 7-astmeline kaheksatahuline püramiid, mis toetub kitsamale, osaliselt pinnasesse süvendatud esimesele korrusele. Hoone kujuga kaasnevad ka mitmed erilahendused hoone konstruktsioonis. Kogu katus toetub massiivsetele metallfermidele, spordisaali valgustab keskne kaheksanurkne katuseaken. Hoone materjalikasutuses on eripärane Eestis harvaesinev keraamiliste plaatide kasutamine fassaadidel ja sama fassaadiplaadi jätkumine siseruumides. Sise- ja välisruumi ühtsust rõhutavad ka esimese korruse põranda- ja laeviimistlus ning hoones läbivalt astmelisuse, kaheksanurksuse ja tugevate värvitoonide värvilahenduse kasutamine. Hoone eriline arhitektuurne lahendus on eriliselt silmapaistev selle ehitusajal valitsenud üldise defitsiidi kontekstis. Hoone on säilinud algses mahus, algse arhitektuurse välisilme ja üldise plaanilahendusega. Haldushoones oli peale kontorite ka söökla ja spordiruumid. Algsed interjöörid on säilinud teise korruse fuajees ja spordisaalis, suuremalt jaolt ka esimese korruse fuajees, koridorides, tualettides ja abiruumides. Kontoriruumid ja söökla on ümber ehitatud. Hoone on endiselt kasutusel põhiliselt kontori- ja spordiruumidena, esimesele korrusele on rajatud ka kaubanduspindu. Enamus algseid välisuksi ja aknaid on välja vahetatud, samuti on uuendatud seinte välisviimistlust astmelise katuse vertikaalsetel osadel. Hoone moodustab tervikliku ansambli koos selle ümber kujundatud astmelise tehismaastiku, tiigi ja väikevormidega. Hoone tagune tiik on vormistatud hoone negatiivina – hoone astmikpüramiid-katus vorm on süvistatud tiigina pinnasesse.

Sisestatud: 07.07.2015.

Asukoha kirjeldus


Rapla KEKi haldushoone asub Rapla linnas, Nõukogude perioodist pärineva Mahlamäe kortermajade kvartali keskel. Hoone naabriteks on valdavalt tüüpkorterelamud, hoonest lõunasse ja kirdesse jääb tööstushoonete ala. Hoone asub madala oru põhjas, mis oli varem soostunud ala. Hoone asub krundi kirdepoolses nurgas ning lõuna- ja läänepoolse osa krundist võtab enda alla hõreda haljastusega rohevöönd. Hoonest lõunasse jääb hoone kaheksatahulise astmikpüramiidi vormi negatiivis jäljendav madalate terrassidega tehismaastik. Põhjast piirneb krunt Mahlamäe, idast Koidu tänava ja läänest Metsapargi tänavaga ning lõunast teiste kruntidega.

Sisestatud: 11.02.2016.

Ajalugu


Rapla Koolhooside Ehituskontori (KEK) haldushoone valmis 1977. aastal arhitekt Toomas Reinu ja sisearhitekt Aulo Padari projekti järgi. Hoone interjöörilahenduse eest anti Aulo Padarile 1977. aastal sisekujunduse aastapreemia. Kuni 1992. aastani paiknes hoones Rapla KEKi insener‐elukondlik korpus. Alates 1993. aastast haldab hoonet Okta Centrum AS ning hoones paiknevad Rapla KEKi osakondadest moodustunud firmad. Haldushoone projekteerimine algas 1960. lõpul. KEKi juhtkonna vahetumise järel lükati algne projekt tagasi eesmärgiga leida hoonele suurejoonelisem lahendus. Hoone uueks arhitektiks sai Toomas Rein. Uue hoone projekt valmis 1971. aastal. Uus projekt erines vanast olulisel määrel, mistõttu nägi see ette ka juba ehitatud vundamendi lammutamise. KEKi haldushoone näol on tegu ühe silmapaistvaima näitega Eesti maa-arhitektuurist Nõukogude perioodil. Selle arhitektuuris tuleb esile II maailmasõja järgsele Nõukogude Eesti modernistlikule arhitektuurile omane tehno-futuristlik suund, millele lisandub Läänest laenatud firmade korporatiivse identiteedi väljendamine arhitektuuris. Kolhoosidevahelise ehituskontori keskusehoonena esindab Rapla KEK haldushoone Nõukogude perioodi Eesti maa-arhitektuurile iseloomulikku hoonetüüpi.

Sisestatud: 07.07.2015.

Kaitsevööndi ulatus


Kultuuriministri käskkirjaga kehtestatud kaitsevööndi piir on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Sisestatud: 09.02.2016.

Meedia


Raplamaa Sõnumid 12.03.2014, Stina Riisalu artikkel "Okta Centrum võetakse aasta jooksul muinsuskaitse alla"
http://sonumid.ee/index.php3?teema=uudis&lookup=uudis&ID=516288

http://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/raplamaa-kaheksanurk/

Sisestatud: 17.03.2014.