Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Elamu Pikk t.19, 18.-20.saj.
Mälestise registri number 3039
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 15.04.1997
Registreeritud 15.04.1997
Mälestise vana number 48
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 30.01.15

Inspektor: TLPA juhtivspetsialist, Henry Kuningas

Märksõna(12)

Ehitised, Kompleksid, Elamukompleks, Elamu, Eramu, Ehitiste liigid, Elamu, Eramu, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917, 1918-1939.

Mälestise tunnus


Hoonete ansambel Pikk 19, Pikk 21/Hobusepea 3, Pikk 23-25/Hobusepea 1 ja Lai 18 moodustab Tallina vanalinna all-linna olulise algupäraselt keskaegse kvartali. Hoonete arhitektuurne mitmekülgsus ja rikkalik dekoor väljendab 19.sajandi lõpu – 20.sajandi alguse parimaid arhitektuuritraditsioone ajastu väljapaistvate projekteerijate töös.

Sisestatud: 02.07.2014.

Mälestise kirjeldus


Pikk 19 varaklassitsistlik elamu ehitati 18. sajandi lõpus A.Fr. von Dellingshauseni tellimusel. Hoone on kolmekorruseline, kuubitaolise kujuga. Fassaadil klassitsismile tüüpiline dekoor: kaarakendega alumine korrus on rusteeritud, teise korruse aknad kujundatud segmentkaarte ja kolmnurkfrontoonidega, mis toetuvad väikestele konsoolidele, akende all nurgalaiendused ja festoonid. Triglüüfide ja pärjakestega kujundatud peakarniisi kohal kõrgub kõrge astmikfrontoon, mis on kujundatud girlandide ja pärjakestega. Esimese korruse avade jaotust on 19.sajandi lõpul – 20. sajandil korduvalt muudetud: seoses trepikoja väljaehitamisega nihutatud peaust, vasakpoolne aken muudetud suureks vitriin-aknaks, 1995. aastal taastati esimese korruse algupärased ümarkaarsed aknad ning uks paigutati taas keskteljele.
Hoone ruumiplaneering on lihtne tingituna keldris kapitaalseintega määratud kuuest ruumist igal korrusel. Peakorrusel on kahest ruumist moodustuv suur saal. Interjöörid on rikkalikult kujundatud: hammasfriisidega kaunistatud profileeritud karniisid peegelvõlvidega lagedel, girlanddekoorid ja rosetid. On säilinud algseid uksi, samuti ampiirstiilis marmorkamin, kahhelahjud, peeglid, laelühtrid, mustrilised parkettpõrandad.
Pikk 21/Hobusepea 3 on 1910-1911.a. insener A.Hoyningen-Huene projekti kohaselt muudetud juugendliku kujundusega majaks. Hoone on kolmekordne, esimesel korrusel suure vitriinaknaga ning maneristliku kujundusega viiluga, mis rikkalikult dekoreeritud, viilu alumises osas ümar aken. Juba 1926. aastal muudeti Pika tänavapoolsel fassaadil vitriinakent laiemaks, uks tehti vasakusse serva. Hobusepea tänava fassaadil muudeti 1930. aastal esimese korruse akende ja uste asukohti.
Pikk 23-25/Hobusepea 1 on neorenessansi elementidega maneristlik juugend-hoone kvartali nurgal. Lopsakad historitsistlikud frontoonid lähtuvad Hollandi ja Põhja-Saksa eeskujudest; nurgal on eenduv ümartorn kitsaste vertikaalsete akendega. Fassaadidel on kombineeritud erinevaid pinnafaktuure: rustikat, kvaader- ja tellismüüri, krohvi. Pika tänava fassaadi frontooni vasakul serval on nn. „uudishimutseja“ figuur, Hobusepea tänava frontooni paremas servas kass.
Lai 18 on Laia ja Hobusepea tänava nurgal paiknev kolmekorruseline neoklassitsistlik hoone, kvartali üks hilisemaid ehitisi. Fassaade rõhutavad horisontaalsed karniisid, ülemine on hammaskarniis. Akende kohal kolmnurksed dekoratiivsed frontoonid, hoone nurgal läbi teise ja kolmanda korruse ulatuv erker.

Sisestatud: 02.07.2014.

Mälestise ajalugu


Pika, Laia, Hobusepea ja Nunne tänavate vaheliste kruntide struktuur on välja kujunenud juba 13. sajandil ning on tüüpiline jõukate linnakodanike-kaupmeeste elukvartal. Suurgildi hoone ja Hobusepea tänava vaheline hoonestus ja krundijaotus on olnud läbi ajaloo muutuv, samuti on vahetunud ka omanikud. Pikk 19 krundil on mainitud kivist elumaja 14.sajandil, Pikk 21 krundil puumaja 14.sajandi lõpus, kvartali nurgal Kanuti gildi vastas mainitakse maja 15.sajandil ning Laia tänava poolne osa oli hoonestamata kuni 19.sajandi lõpuni. 18.sajandil ühendati krundid omaniku Dellingshauseni valduse all, veidi hiljem, 19.sajandi lõpu poole, osteti juurde ka Pika ja Hobusepea tänava nurgapealne krunt.
Tänasel kujul säilinud varaklassitsistlik elamu aadressiga Pikk 19 ehitati kahe krundi ühendamisel 18. sajandi lõpus. Pikk 21/Hobusepea 3 oli enne 1825 aastat samuti keskaegsest klassitsistlikuks ümber ehitatud, 1910-1911.a. insener A.Hoyningen-Huene projekti kohaselt aga muudetud juugendliku fassaadiga majaks, mis ulatub pikalt tänavalt Hobusepea tänavale. Pikk 23-25/Hobusepea 1 ehitati 1908-1909.a. arhitekt J.Rosenbaumi ja tema abilise insener Ernst Boustedi projekti järgi rohke dekooriga neomaneristlikuks hooneks. Dekoori autoriks oli A.Volz ning ehitajaks A.Busch. nn. Reichmanni majast sai teadaolevalt esimene Rosenbaumi teostatud projekt. Lai 18 on üks hilisemaid Laiale tänavale ehitatud hoonetest ning on 19.sajandi teisele poolele iseloomulike neoklassitsistlike kujunduselementidega. 1921.aastal muudeti hoone siseplaneeringut Eesti Väliskaubanduse Ühisuse „Kosmos“ elumajaks insener K.Pihlaka projekti järgi, 1930. aastal muudeti laia tänava poolsel fassaadil ukse asukohta ning selle taha paigutati trepikoda. Hoonetekompleksi hoovile oli 1911. aastal ehitatud A.Hoyningen-Huene projekti järgi hobusetall ja selle kõrvale kuur, kuid need hooned ei ole tänaseni säilinud. Nende asemel on hiljem vastu Suurgildi seina ehitatud ebasobivast materjalist auto varjualused ja väliköök.
1921.aastal läksid kinnistud NSV Liidu saatkonnale. Nõukogude ajal olid hooned ENSV Siseministeeriumi kasutuses.

Sisestatud: 02.07.2014.