Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Allveelaeva Akula vrakk
Mälestise registri number 30392
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis, veealune mälestis
Arvel 30.06.2014
Ajutise kaitse alla võetud 30.06.2014
Registreeritud 28.11.2014
X-koordinaat 396661.50
Y-koordinaat 6557288.00
Ava kaardil

Määrused ja käskkirjad(2)

"Ajutise kaitse alla võtmise käskkiri" peadirektori 30.06.2014 käskkiri nr. A-39 Kuupäev: 30.06.2014
"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri käskkiri 27.11.2014 nr 299 Kuupäev: 28.11.2014

Paikvaatlused(2)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 23.05.18

Menetleja: Allveearheoloogia nõunik, Maili Roio

Märksõna(1)

Veealune mälestis.

Mälestise tunnus


I maailmasõja aegse Tsaari-Venemaa allveelaeva vrakk ja inimsäilmete jäänused koos arheoloogilise ja loodusliku kontekstiga.

Sisestatud: 24.03.2015.

Kirjeldus


Allveelaeva ehitusjärgsed mõõtmed 56,8 x 3,76 meetrit, süvis 3,28 ja sukeldumissügavus 50 meetrit. Täiendatud projekti järgi oli laeval 3 300 hj 4-silindrilist 4-taktilist reverseeritavat Nobeli tehase diiselmootorit, veeväljasurve pinnal 370 tonni. Tegevuskaugus 1400 miili vee peal sõites ja 38 miili vee all sõites. Vööris 2 torpeedotoru, samuti elektrikompressor, tuletõrjepump, kambüüs, meeskonna pesuruum, tualett, ankruruum vastava elektrimootoriga, ja torpeedode lastimisseadmed. Ahtris 2 torpeedotoru. Kiirus vee peal 16 sõlme, vee all 7 sõlme, sukeldumiskiirus pinnalt periskoobisügavusse 180 sekundit. Allveelaeva vrakk on miiniplahvatuse tagajärjel vööriosast murdunud, säilinud suurema kompaktse osa pikkus umbes 42 meetrit, merepõhjas vraki ümber leidub üksikuid vraki detaile. Miinid on kukkunud vraki vasaku parda lähedale mere põhja.

Sisestatud: 11.10.2014.

Asukoha kirjeldus


Laevavrakk asub oma 12 miili kaugusel Kõpu poolsaarest põhjasuunas. Merepõhja sügavus leiukohal on 26-29 meetrit.

Sisestatud: 11.10.2014.

Ajalugu


Allveelaeva „Akula“ ehitamist alustati 1906. aastal Peterburi Balti laevatehases allveelaevakonstruktori Ivan G. Bubnovi projekti järgi ja seda loetakse esimeseks Venemaal väljatöötatud allveelaevatüübiks. 1909. aastal toimus allveelaeva veeskamine ja alustati testimisega, mis lõppes 1910. 1911. aasta märtsis määrati 2. allveelaevade divisjoni Tallinnas ja sama aasta septembris võeti teenistusse. 1915 talvel paigaldati allveelaeva tekile 47 mm kahur ja lisati 4 miini kinnituskohad roolimaja taha tekile. 20. veebruaril 1915 määrati komandöriks kapten N. Gudim. 17. märtsil 1915 viidi üle Läänemere allveelaevade diviisi 3. divisjoni. Sama aasta novembris hukkus ja esialgu oletati, et läks tormise ilmaga miiniveeskamisel Klaipeda piirkonnas miinide nihkumise tõttu ümber ja uppus. Läänemere laevastiku nimekirjast kustutati 15. märtsil 1917. Hukkus 35 meeskonna liiget.
"Akula" osales I maailmasõja merelahingutes Läänemerel ja teda loetakse esimeseks torpeedorünnaku teinud vene allveelaevaks.

Sisestatud: 11.10.2014.