Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Tallinna Oleviste gildi ja Mustpeade vennaskonna hooned, 14.saj., 15.saj., 16.-20.saj.
Mälestise registri number 3040
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 15.04.1997
Registreeritud 15.04.1997
Mälestise vana number 49
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 21.01.15

Inspektor: TLPA juhtivspetsialist, Henry Kuningas

Märksõna(10)

Ehitised, Ehitiste liigid, Ühiskondlik hoone, Klubihoone, Gildihoone, Ehitusperioodid, Enne 1520, 1711-1840, 1841-1917, 1521-1710.

Mälestise tunnus


Mustpeade ja Olavi gildi hoonete kompleks on suure kultuuriloolise väärtusega keskaegse Tallinna ajaloos. Hoonete arhitektuur ja sisearhitektuur on mitmekihiline ning erinevatest ajastustest pärinevate detailide poolest rikkalik.

Sisestatud: 03.07.2014.

Mälestise kirjeldus


Hoonetekompleks moodustub omavahel ühendatud Olavi gildi majast (Pikk 24) ja Mustpeade majast (Pikk 26) ning nende vahel olevast väiksemast viilkatusega hoonest. Olavi gildi algselt suurest hoonetekompleksist (ehitatud 1402-1422) on säilinud tänaseks kahekorruseline suure saaliga kõrge kelpkatusega maja. Saal on hilisgootikale iseloomulikult kahelööviline, kuut võlvi toetavad 2 kaheksatahulist piilarit, millel profileeritud baasid ning seinakonsoolid. Saal on kaetud paarismõikaliste roiete ja roosimotiiviliste päiskividega kujundatud tähtvõlvidega. Saal on ühendatud kõrvalhoonega. Olavi gildi saali all on täies ulatuses kelder, mille servjoonvõlve kannavad massiivsed neljatahulised piilarid. Gildisaalil on raidraamistuses aknad.
Olavi gildi hoonet ja Mustpeade maja hoonet ühendab teravnurkse viiluga hilisgooti hoone, millel alles kaubaluugid ja valgusavad, säilinud on 18.sajandi omanike vappidega raidtahvlid. Hoone alumine korrus on kujundatud teda Mustpeade majaga ühendava krohvrustikaga, algne sissepääsuportaal pole säilinud.
Mustpeade maja on unikaalne renessanssehitis. Algse keskaegse kaupmehe ümberehitamisel 16.sajandil muudeti fassaadi ja dornse osa, pikendades seda suure saali tarbeks. Arent Passeri kavandite järgi toimunud ümberehitusel ääristati viil dekoratiivsete voluutidega, fassaadile lisati uut raiddekoori – suured reljeeftahvlid (Kristus ja allegoorilised naisfiguurid Õiglus ja Rahu), lõvi-, soku- jm. maskid a maskaroonid korruste vahet markerival vööndil, bareljeefid ratsanikega akendevahelisel seinapinnal, Poola-Rootsi kuninga Sigismundi ja tema abikaasa Anna skulptuurportreed allkorruse akende kohal. Lõvimaskide ja teemantkvaadriga ümarkaarportaali fassaadi keskel ääristavad raidrustikas pilastrid. Tekstiriba selle kohal kannab maja uuestisünni daatumit. Portaali kroonib vennaskonna vappepitaaf templikujulisel foonil, ääristatud madala pealisornamendiga. Esimese korruse krohvrustika sai hoone 1834. aastal. Portaali juures seina müüritud olevad etikukivid on 16.sajandist, etikut pole säilinud. Mustpade maja saal, mis ulatub Pühavaimu tänavale, on säilinud 1908 aastal ümberehitatud kujul. Algselt oli saal kahelööviline, kolmele 8-tahulisele piilarile toetuvate võlvidega. Piilaritel olid moraliseerivad raidkirjad liigsöömise-, joomise ja lobisemise vastu. Tänaseks on saal tasapinnalise laega, kujundatud neoklassitsistlikus stiilis karniisidega ja seina liigendavate pilastritega.

Sisestatud: 03.07.2014.

Mälestise ajalugu


Olevi gild (esmamainimine 1341) liitis peamiselt ehituse ja transpordi erialadega seotud 28 tsunfti käsitöölisi, kellest enamus olid eestlased. Pika tänava ääres olid eeskojamaja ning saalikorpus. 1419-24 ehitatud tähtvõlvidega saal on kauneim Tallinna kahelööviliste piduruumide seas. Saalihoone on minetanud oma keskaegse petikutega viilu. Eeskojamaja fassaadil on kaubaluukide kohal gildi patrooni, Norra püha Olavi reljeefne kujutis (XVI saj.).
Gildihooned põlesid 1679. Gild suleti 1699, misjärel remonditud hooneid kasutati lao- ja äripindadena. Burchardti ja von zur Mühleni vapid (1749) eeskojamaja fassaadil tähistavad tolleaegseid rentnikke. Mustpeade vennaskond omandas selle maja 1806 ning saalikorpuse 1919, lastes need kohandada oma klubiliseks tegevuseks.

1399 rajatud Tallinna Mustpeade vennaskond rentis 1517 Pikk 26 maja ning laskis sellele 1531-32 juurde ehitada suure pidusaali, mille aknaorvades on tänini säilinud renessanslikke ornamendimaalinguid.
1597 uuendas fassaadi ehitusmeister-kiviraidur Arent Passer. Raidkividekoor esitab püha Mauritiusega vennaskonna vapi kõrval ka maaisandate – kuningas Sigismund III ja kuninganna Anna – portreed; Tallinna partneriteks olnud Hansa Liidu faktooriate vappe – Teraseõu Londonis, Peetriõu Novgorodis, Ittasõitjate maja Brügges ja Saksa sild Bergenis; neist kõrgemal on Mustpead rüütliturniiril, Justitia (Õiglus) ja Pax (Rahu) ning Kristus Kõigevalitseja. Ruumid Mustpeade majas ja Olevi gildis on moderniseeritud 1908-22.

Sisestatud: 26.03.2013.

Meedia


- Linn tahab Mustpeade vennaskonda nende ajaloolisest majast ilma jätta
http://www.epl.ee/artikkel_309430.htmlTallinn taotleb -

- Mustpeade maja haridusministeeriumilt endale
http://www.postimees.ee/281205/esileht/siseuudised/tallinn/187189.php

-Tallinn taotleb Mustpeade maja ülevõttu
http://www.epl.ee/artikkel_310635.html?PHPSESSID=35996d4cf95f10ef135f1dea3414be5c

- Kuninganna väisab värskendatud maja
http://www.epl.ee/artikkel/357453

- Tallinn nõuab riigilt Mustpeade maja tagastamata jätmist
http://www.epl.ee/artikkel/357412

- Mustpeade maja jääb tõenäoliselt linnale
http://www.epl.ee/uudised/368760

-Tallinn annab Mustpeade maja korrastamiseks 700 000 krooni
http://www.postimees.ee/280606/esileht/siseuudised/tallinn/207363.php


Sisestatud: 14.02.2007.