Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Endise ENSV Ministrite Nõukogu Valgeranna puhkekompleksi saun-puhkemaja
Mälestise registri number 30411
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 16.12.2014
Registreeritud 14.02.2020
Mälestise liik ehitismälestis

Märksõna(8)

Ehitised, Kompleksid, Meelelahutuskompleks, Ehitiste liigid, Ühiskondlik hoone, Meelelahutushoone, Ehitusperioodid, 1940-1991.

Mälestise tunnus


Vastavus riikliku kaitse eeldusele.
Valgeranna puhkekompleksi saun-puhkemaja vastab kõigile neljale üldisele kriteeriumile ning kümnele ehitismälestise kriteeriumile.

Vastavus üldistele kriteeriumitele:

1) olulisus
Endise ENSV Ministrite Nõukogu Valgeranna puhkekompleksi saun-puhkemaja puhul on tegemist arhitektuurselt kõrgetasemelise, Eesti ajaloos märgilise tähtsusega ja suures osas autentsena säilinud hoonega, mis koos peahoone ja kino-mängudemaja moodustavad maastikul tervikliku ja nauditava ansambli.

2) selektiivsus
Valgeranna puhkekompleksi hoonetele sarnaseid varase postmodernismi näiteid ei ole seni mälestiseks tunnistatud. Postmodernistlikku arhitektuuristiili esindavad mälestiste hulgas kolm hoonet: Tallinna Linnahall (1980), Paide kultuurimaja (1987) ning Eesti Rahvusraamatukogu hoone (1993). Tegu on uuema ehituspärandiga, mille süsteemset uurimist ja väärtustamist alustati alles 2000. aastatel. Valgeranna puhkekompleksi hooned on laiapõhjalise uurimisprojekti „Eesti 20. sajandi (1870–1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs“ raames välja valitud selle ajastu ehituspärandit kõige paremini iseloomustava 114 objekti hulka.
Kõige lähedasemaks paralleeliks Valgerannale on samal ajal tellitud puhkemaja Narva-Jõesuus (arhitekt Marika Lõoke, sisearhitekt Taevo Gans, valmis 1980), mis on aga üksikhoone ega tekita enda ümber Valgerannaga võrreldavat privaatset keskkonda.

3) originaalsubstantsi säilivus
Saun-puhkemaja eksterjöör on säilinud 1980. aastate ümberehitusest lähtuvas väljanägemises, tollal lisatud vertikaalne puitlaudis on säilinud ja üle värvitud. Mõnevõrra häirib algset üldmuljet merepoolsel küljel hoone kõrvale ehitatud lisaterrass kergkonstruktsioonis paviljoniga. Siseruumides on juurde ehitatud üksikud vaheseinad ning basseiniruum on kohandatud söögisaaliks (bassein on kaetud põrandaga). Vaatamata uuendustele on hoone algne mahuline lahendus hästi tajutav.

4) tehniline seisukord
Valgeranna puhkekompleksi saun-puhkemaja on heas seisukorras ja kasutuses uues funktsioonis peo- ja puhkemajana. Hoone paikneb elujõulises suvituspiirkonnas, mis soodustab hoone edaspidist kasutamist.


Vastavus ehitismälestise kriteeriumidele:

1) vanus
Valgeranna puhkekeskuse hooned on nõukogude perioodi ühed väärtuslikumad ja eripärasemad arhitektuuriteosed Eestis. Postmodernistlikku arhitektuuristiili esindab mälestiste hulgas Tallinna Linnahall, Paide kultuurimaja ning Eesti Rahvusraamatukogu hoone. Valgeranna puhkekompleksi hoonetele sarnaseid varase postmodernismi näiteid ei ole seni mälestiseks tunnistatud.

2) arhitektuuriväärtus
Saun-puhkemaja suurim väärtus seisneb hoone valdavalt terviklikult säilinud arhitektuurses-mahulises kompositsioonis ja originaalses ruumijaotuses. Hoone on nõukogude nomenklatuurse puhkeasutuse kui hoonetüpoloogia unikaalne näide. Ühtlasi on hoone Meeli Truu kõige uuenduslikuma loomeperioodi suurepärane näide.

3 ja 4) säilivus ja autentsus
Saun-puhkemaja eksterjöör on säilinud 1980. aastate ümberehitusest lähtuvas väljanägemises. Merepoolsele küljele on hilisemate uuenduste käigus rajatud terrass. Lähtudes hoone uuest funktsioonist on siseruumides tehtud muudatusi, millest olulisim on saunaruumi kohandamine söögisaaliks. Saun-puhkemaja välisfassaad on sarnaselt kino-mängudemajale 1980. aastate keskel kaetud punasest tellisest seina murenemise tõttu püstlaudisega.

5) interjööri või sisseseade säilivus
Saun-puhkemaja siseruumide jaotus on põhijoontes säilinud algsena, siseseinte asukohti ei ole muudetud, välja arvatud üksikud vaheseinad, mis on rajatud seoses hoone kohandamisega toitlustusasutuseks. Olulisim muudatus on keskse basseiniruumi muutmine söögisaaliks. Kõigis ruumides on säilinud Taevo Gansi disainitud metallist stangedel rippvalgustid, kaks metallist ümmargust rippnagi (puhkeruumis ja köögis) ja kaks metallkonstruktsioonis rippnagi-mütsiriiulit vestibüülis.

6) funktsiooni järjepidevus
Saun-puhkemaja on aastaringses kasutuses renditava peopidamiskoha ja toitlustusasutusena.

7) haruldus
Puhkekompleks tervikuna on nomenklatuurse eluviisi ilmekas näide, mis mitmekesistab arusaama nõukogude perioodi ehituspraktika võimalustest ja reeglite painutamisest. Valgeranna puhkekompleksi näol on tegemist erandliku hoonetüpoloogiaga, kus ei kehtinud tolleaegsed tavapärased ehitusnormid ega -juhised ning mis eristub ehitustegevuse peavoolust nii tellimuse tüübi, realiseerimise võimaluste kui ka kvaliteedi poolest.

8) terviklikkus ehk ansamblilisus
Tegemist on kolmest hoonest koosneva tervikliku puhkekompleksiga, mis moodustab maastikul nauditava ansambli.

9) silmapaistev mõju või sümboolne tähendus
Puhkekompleks rajati ENSV Ministrite Nõukogu nomenklatuuri liikmetele ja nende külalistele, sest vajati väärilisi puhkevõimalusi ning esinduslikku kohta võimuesindajate mitteametlikumateks kohtumisteks.

10) seos tuntud isikutega
Kompleksil on ajalooline väärtus ka tänu hooneid kasutanud isikute rollile ENSV ajaloos.Tegemist on tunnustatud arhitektide Raine Karbi, Meeli Truu, Taevo Gansi ja Sulev Vahtra arhitektuurilaadi terviklike näidetega.

Sisestatud: 04.02.2020.

Mälestise asukoha kirjeldus


Valgeranna puhkekompleks paikneb Pärnu lahe põhjakaldal Valgeranna külas ülejäänud küla asustusest suhteliselt eraldi. Maastik on mereäärne liivane männimets, looduskeskkonda on hoonestades muudetud minimaalselt. Puhkekompleksi territoorium on olnud piiratud traatvõrkaiaga, sissesõidutee ääres kahepoolne värav ja valvuriputka. Saun-puhkemaja ja peahoone juures pääses jalgväravate kaudu rannale. Krundil olid asfalteeritud liikumisteed ja välisvalgustusvõrk. Peahoone ette viis ringne sissesõidutee, hoone esisele betoonäärisega muruväljakule oli planeeritud asupaik skulptuurile, mis aga jäi teostamata.

Sisestatud: 04.02.2020.

Mälestise ajalugu


Puhkekompleks rajati ENSV Ministrite Nõukogu (MN) nomenklatuuri liikmetele ja nende külalistele, kuna oli tarvis nii väärilisi puhkevõimalusi kui esinduslikku kohta võimuesindajate mitteametlikumateks kohtumisteks. Puhkekompleks rajati mitmes etapis alates 1960. aastate keskpaigast.

1974. aastast pärineb MN asjadevalitseja asetäitjalt Viktor Simmilt lähteülesanne saunahoone projekteerimiseks. Kuna ehitajaks sooviti Pärnu KEKi, sai projekteerijaks EKE Projekt ja arhitektiks vastlõpetanud Meeli Truu, kellele see oli esimene oluline tellimus pärast vastuolulist diplomitööd. Meeli Truu sõnul sooviti algselt lihtsalt tavapärast puidust soome sauna, kuid projekteerimise käigus jõudis ka tellijateni arusaam, et see võiks olla midagi erilisemat. Tulemuseks oli kahe leili- ja pesemisruumi, keskse
basseini, puhveti ja puhkeruumide ning merepoolse terrassiga hoone. 1976. aastal on korrigeeritud eelarvet vastavalt luksuslikumale lahendusele ning alustatud ehitust. Hoone valmis samal või järgmisel aastal.

1976. aastal on Meeli Truu koostanud kogu territooriumi hoonestusprojekti. Selle kohaselt pidanuks saunahoone ja mängude maja vahele, umbes praeguse pika ühekorruselise magala kohale ehitatama kompleksi peahoone. Üldplaani kontuuride alusel järeldub, et see pidanuks olema sümmeetriline V-kujulise põhiplaaniga hoone sakmeliste tagasiastetega tiibadel (elamiskorpus, ehitusaluse pinnaga 1250 m2), mille keskele oli paigutatud eraldi mahuna vestibüül-teeninduskorpus (150 m2), millega omakorda liitunuks omaette mahuna söökla (580m2) koos majandusõuega. Anekdootliku seiga tõttu (hoone makett olla olnud ETV vana-aastaõhtu saates taustaks, kui tehti mitmetimõistetavat nalja põrgu väravate teemal) peatanud Ministrite Nõukogu tellimuse, viies EKE Projekti kontorist kaasa ka poolelioleva projekti ja maketi.

Sisestatud: 04.02.2020.

Kaitsevööndi ulatus


Valgeranna puhkekompleksi peahoonele, kino-mängudemajale ja saun-puhkemajale on määratud ühine kaitsevöönd eesmärgiga tagada kinnismälestiste säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning mälestisi ümbritsevate ja nendega seotud kultuuriväärtuslike objektide ja elementide säilimine. Peahoone krundile jääb ja on kaitsevööndisse haaratud kultuuriväärtusliku elemendina peahoone esine maastikulahendus. Lisaks on ühise kaitsevööndi eesmärk tagada mälestiste vaadeldavus ja mälestistelt avanevate vaadete säilimine, misläbi on võimalik tajuda endisaegset kompleksi ühtse tervikuna. Olulised vaatesuunad on nii põhja poole jäävalt juurdepääsuteelt kui ka mere poolt. Privaatsust pakkuv kõrghaljastus hoonete ümbruses loob toetava ning ansamblilise keskkonna.

Sisestatud: 05.02.2020.