Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Endise ENSV Ministrite Nõukogu Valgeranna puhkekompleksi kino-mängudemaja
Mälestise registri number 30412
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 16.12.2014
Registreeritud 14.02.2020
Liigitus ehitismälestis

Märksõna(9)

Ehitised, Kompleksid, Meelelahutuskompleks, Meelelahutushoone, Ehitiste liigid, Ühiskondlik hoone, Meelelahutushoone, Ehitusperioodid, 1940-1991.

Mälestise tunnus


Vastavus riikliku kaitse eeldusele.
Kino-mängudemaja vastab kõigile neljale üldisele kriteeriumile ning kümnele ehitismälestise kriteeriumile.

Vastavus üldistele kriteeriumitele:

1) olulisus
Endise ENSV Ministrite Nõukogu Valgeranna puhkekompleksi kino-mängudemaja puhul on tegemist arhitektuurselt kõrgetasemelise, Eesti ajaloos märgilise tähtsusega ja suures osas autentsena säilinud hoonega, mis koos peahoone ja saun-puhkemajaga moodustavad maastikul tervikliku ja nauditava ansambli.

2) selektiivsus
Postmodernistlikku arhitektuuristiili esindavad mälestiste hulgas kolm hoonet: Tallinna Linnahall (1980), Paide kultuurimaja (1987) ning Eesti Rahvusraamatukogu hoone (1993). Valgeranna puhkekompleksi hoonetele sarnaseid varase postmodernismi näiteid ei ole seni mälestiseks tunnistatud. Tegu on uuema ehituspärandiga, mille süsteemset uurimist ja väärtustamist alustati alles 2000. aastatel. Valgeranna puhkekompleksi hooned on laiapõhjalise uurimisprojekti „Eesti 20. sajandi (1870–1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs“ raames välja valitud selle ajastu ehituspärandit kõige paremini iseloomustava 114 objekti hulka.
Kõige lähedasemaks paralleeliks Valgerannale on samal ajal tellitud puhkemaja Narva-Jõesuus (arhitekt Marika Lõoke, sisearhitekt Taevo Gans, valmis 1980), mis on aga üksikhoone ega tekita enda ümber Valgerannaga võrreldavat privaatset keskkonda.

3) originaalsubstantsi säilivus
Kino-mängudemajal on säilinud algne mahuline lahendus, ehituskonstruktsioonid, originaalsed arhitektuursed detailid ja suur osa interjöörist. Hoone välisfassaad on 1980. aastate keskel kaetud punasest tellisest seina murenemise tõttu püstlaudisega.

4) tehniline seisukord
Valgeranna puhkekompleksi kino-mängudemaja seisukord on valdavalt rahuldav, kohati halb, hoone ei ole kasutuses. Hoone paikneb elujõulises suvituspiirkonnas, mis omakorda soodustab hoone kasutuselevõttu.


Vastavus ehitismälestise kriteeriumidele:

1) vanus
Valgeranna puhkekeskuse hooned on nõukogude perioodi ühed väärtuslikumad ja eripärasemad arhitektuuriteosed Eestis. Postmodernistlikku arhitektuuristiili esindab mälestiste hulgas Tallinna Linnahall, Paide kultuurimaja ning Eesti Rahvusraamatukogu hoone. Valgeranna puhkekompleksi hoonetele sarnaseid varase postmodernismi näiteid ei ole seni mälestiseks tunnistatud.

2) arhitektuuriväärtus
Kino-mängudemaja suurim väärtus seisneb hoone terviklikult säilinud arhitektuurses-mahulises kompositsioonis ja originaalses ruumijaotuses. Hoone on nõukogude nomenklatuurse puhkeasutuse kui hoonetüpoloogia unikaalne näide. Ühtlasi on hoone Meeli Truu kõige uuenduslikuma loomeperioodi suurepärane näide.

3 ja 4) säilivus ja autentsus
Kino-mängudemajal on säilinud algne mahuline lahendus, ehituskonstruktsioonid, originaalsed arhitektuursed detailid ja suur osa interjöörist. Kino-mängudemaja välisfassaad on juba 1980. aastate keskel kaetud punasest tellisest seina murenemise tõttu püstlaudisega.

5) interjööri või sisseseade säilivus
Kino-mängudemaja interjööris on säilinud algne ruumijaotus ning enamik arhitektuurseid detaile (nt saun-puhkemaja valgustitega identsed ARSi valgustid, raketisejälgedega betoonlaed) ning algsed avatäited. Originaalne ruumimulje on hästi tajutav. Sisustus on saanud kannatada.

6) funktsiooni järjepidevus
Kino-mängudemaja on praegu aktiivsest kasutusest väljas.

7) haruldus
Puhkekompleks tervikuna on nomenklatuurse eluviisi ilmekas näide, mis mitmekesistab arusaama nõukogude perioodi ehituspraktika võimalustest ja reeglite painutamisest. Valgeranna puhkekompleksi näol on tegemist erandliku hoonetüpoloogiaga, kus ei kehtinud tolleaegsed tavapärased ehitusnormid ega -juhised ning mis eristub ehitustegevuse peavoolust nii tellimuse tüübi, realiseerimise võimaluste kui ka kvaliteedi poolest.

8) terviklikkus ehk ansamblilisus
Kino-mängudemaja kuulub kolmest hoonest koosnevasse terviklikku puhkekompleksi, mis moodustab maastikul nauditava ansambli.

9) silmapaistev mõju või sümboolne tähendus
Puhkekompleks rajati ENSV Ministrite Nõukogu nomenklatuuri liikmetele ja nende külalistele, sest vajati väärilisi puhkevõimalusi ning esinduslikku kohta võimuesindajate mitteametlikumateks kohtumisteks.

10) seos tuntud isikutega
Kompleksil on ajalooline väärtus ka tänu hooneid kasutanud isikute rollile ENSV ajaloos.Tegemist on tunnustatud arhitektide Raine Karbi, Meeli Truu, Taevo Gansi ja Sulev Vahtra arhitektuurilaadi terviklike näidetega.

Sisestatud: 04.02.2020.

Mälestise asukoha kirjeldus


Valgeranna puhkekompleks paikneb Pärnu lahe põhjakaldal Valgeranna külas ülejäänud küla asustusest suhteliselt eraldi. Maastik on mereäärne liivane männimets, looduskeskkonda on hoonestades muudetud minimaalselt. Puhkekompleksi territoorium on olnud piiratud traatvõrkaiaga, sissesõidutee ääres kahepoolne värav ja valvuriputka. Saun-puhkemaja ja peahoone juures pääses jalgväravate kaudu rannale. Krundil olid asfalteeritud liikumisteed ja välisvalgustusvõrk. Peahoone ette viis ringne sissesõidutee, hoone esisele betoonäärisega muruväljakule oli planeeritud asupaik skulptuurile, mis aga jäi teostamata.

Sisestatud: 04.02.2020.

Mälestise ajalugu


Puhkekompleks rajati ENSV Ministrite Nõukogu nomenklatuuri liikmetele ja nende külalistele, kuna oli tarvis nii väärilisi puhkevõimalusi kui esinduslikku kohta võimuesindajate mitteametlikumateks kohtumisteks. Puhkekompleks rajati mitmes etapis alates 1960. aastate keskpaigast.

Paralleelselt saun-puhkemaja tellimusega sai Meeli Truu 1975. aasta sügisel tellimuse projekteerida lähistele ka nn mängude maja, mille programmis oli piljardiruum-tantsusaal koos laiekraanilise kinonäitamise võimalusega 20 inimesele, lauamängude ruumid ja baar. Tellija sooviks oli ka kinnine siseõu jalutamiseks; hoone põhimahuga liitub garaaž kahe autokohaga. Hoone valmis 1979. aastal.

1976. aastal on Meeli Truu koostanud kogu territooriumi hoonestusprojekti. Selle kohaselt pidanuks saunahoone ja mängude maja vahele, umbes praeguse pika ühekorruselise magala kohale ehitatama kompleksi peahoone. Üldplaani kontuuride alusel järeldub, et see pidanuks olema sümmeetriline V-kujulise põhiplaaniga hoone sakmeliste tagasiastetega tiibadel (elamiskorpus, ehitusaluse pinnaga 1250 m2), mille keskele oli paigutatud eraldi mahuna vestibüül-teeninduskorpus (150 m2), millega omakorda liitunuks omaette mahuna söökla (580m2) koos majandusõuega. Anekdootliku seiga tõttu (hoone makett olla olnud ETV vana-aastaõhtu saates taustaks, kui tehti mitmetimõistetavat nalja põrgu väravate teemal) peatanud Ministrite Nõukogu tellimuse, viies EKE Projekti kontorist kaasa ka poolelioleva projekti ja maketi.

Sisestatud: 04.02.2020.

Kaitsevööndi ulatus


Valgeranna puhkekompleksi peahoonele, kino-mängudemajale ja saun-puhkemajale on määratud ühine kaitsevöönd eesmärgiga tagada kinnismälestiste säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning mälestisi ümbritsevate ja nendega seotud kultuuriväärtuslike objektide ja elementide säilimine. Peahoone krundile jääb ja on kaitsevööndisse haaratud kultuuriväärtusliku elemendina peahoone esine maastikulahendus. Lisaks on ühise kaitsevööndi eesmärk tagada mälestiste vaadeldavus ja mälestistelt avanevate vaadete säilimine, misläbi on võimalik tajuda endisaegset kompleksi ühtse tervikuna. Olulised vaatesuunad on nii põhja poole jäävalt juurdepääsuteelt kui ka mere poolt. Privaatsust pakkuv kõrghaljastus hoonete ümbruses loob toetava ning ansamblilise keskkonna.

Sisestatud: 05.02.2020.