Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kuressaare bussijaam
Mälestise registri number 30425
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 16.12.2014
Registreeritud 20.10.2016
Liigitus ehitismälestis
Vaade esiküljele. Foto: Lilian Hansar 2012
Vaade esiküljele. Foto: Lilian Hansar 2012 Vaade tagaküljele (läänest). Foto: Lilian Hansar 2012. Esikülje betoonist varikatus. Foto: Lilian Hansar 2012. Ootesaal. Foto: Lilian Hansar 2012. Keldriosa sissepääs. Foto: Keidi Saks, 27.01.2017 Puhkeruum siseaknaga. Foto: Keidi Saks, 27.01.2017 Vaade keldri koridorile. Foto: Keidi Saks, 27.01.2017 Interjöörivaade koridoris. Foto: Keidi Saks, 27.01.2017 Valminud ehitustööd, kööginurka eraldavad saalist lükanduksed. Foto: Keidi Saks, 27.01.2017 Vaade saalile ja lavale. Foto: Keidi Saks, 27.01.2017 Vaade lõunapoolsetele akendele. Foto: Keidi Saks, 27.01.2017 Kuressaare bussijaama lõunapoolne fassaad. Foto: Keidi Saks, 24.07.2017 Kuressaare bussijaama ootesaalis paiknevad algsed puidust pingid põrandaplaadid. Foto: Keidi Saks, 17.08.2017 Kuressaare bussijaama ooteplatvormil paiknevad värskelt restaureeritud puitpingid. Foto: Keidi Saks, 17.08.2017
Galerii(14)

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kuressaare bussijaama kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri käskkiri 20.10.2016 nr 1-2 /179 Kuupäev: 20.10.2016

Inspekteerimised(10)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 04.02.19

Menetleja: Saaremaa nõunik, Keidi Saks

Kirjeldused(6)

Mälestise tunnus


Arhitektuurselt kõrgetasemeline, ainus suuresti algsel kujul säilinud nõukogude perioodi bussijaamahoone Eestis, kus sise- ja väliskujundus moodustab ühtse terviku.

Sisestatud: 22.10.2016.

Mälestise kirjeldus


Hoone välisilmet kujundavad tugevalt liigendatud madalad mahud ning ehedad ajastule iseloomulikud ehitusmaterjalid: punane tellis ja betoon. Dominantideks on massiivsed betoonist varikatused Pihtla tee poolse sissepääsu ja bussiooteplatvormi kohal. Hoone ümbruse haljastus on kujundatud betoonmüüritisega ümbritsetud aladena.
Hoone arhitektuurse lahenduse oluline idee on välise kujunduse jätkumine siseruumis – ka interjööris domineerivad punasest tellisest seinad ja betoonpinnad. Kõige väärtuslikum on suure ootesaali interjöör. Seda kõrget ruumi kujundavad kaldkatuse massiivsed betoontalad, punane tellis (üle värvitud), terrazzo-plaadid ja lihtsad puitpingid. Ootesaali tellispostide vahed on hiljem kinni ehitatud puidust ja klaasist vaheseintega, et mahutada ootesaali külgmistesse osadesse kaubanduspindu. Pingid on toodud külgmistest niššidest ootesaali keskossa.

Sisestatud: 22.10.2016.

Mälestise kirjeldus


Bussijaam Pihtla tee 2
Modernismi kriitikana kujunes postmodernismi kõrval välja teinegi suund, nn monumentalism, kus muljet loovad üledimensioneeritud võimsad vormid, millega sageli kaasneb materjali jõuline manifestatsioon. Kuressaares on selle lähenemise ilmekamaid näiteid 1984. aastal valminud bussijaam (arhitekt Maie Penjam; sisearhitektid Tiiu Pai, Tiia Savi), mille esifassaadi ooteplatvormi kohal domineerivad raskepärased monoliitsest betoonist varikatused. Vanalinna piiril asuva hoone ehitusmaterjalina on kasutatud katusekivi (asendatud plekiga) ja punast tellist, mis on valdav ka interjööris.

Allikas: Leele Välja. Kuressaare Jalutaja teejuht

Sisestatud: 14.06.2017.

Mälestise ajalugu


Hoone on projekteerinud arhitekt Maie Penjam, sisearhitektid Tiiu Pai ja Tiia Savi. Bussijaam valmis 1984. aastal.

Sisestatud: 22.10.2016.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndiks on Pihtla tee 2 krunt. Kaitsevööndi kehtestamine krundile uusi piiranguid ei lisa, kuna bussijaama krunt paikneb juba Kuressaare muinsuskaitseala kaitsevööndis. Vt lisatud kaart.

Sisestatud: 10.11.2016.

Meedia


Saarte Hääl 26.01.2015, Raido Kahm "Muinsuskaitse: bussijaam mälestiseks vaid tervikuna!"
http://www.saartehaal.ee/2015/01/28/muinsuskaitse-bussijaam-malestiseks-vaid-tervikuna/

Sisestatud: 11.02.2015.