Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Valga raudteejaama peahoone
Mälestise registri number 30431
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 17.12.2014
Registreeritud 19.09.2017
Liigitus ehitismälestis

Mälestise tunnus


Valga raudteejaama peahoone on arhitektuurselt üks kõige väärtuslikumaid ja esinduslikumaid suuri stalinistlikus arhitektuuristiilis jaamahooneid Eestis. Hoone on säilinud suures osas autentsena, algse mahu ja dekoorirohke välisilmega ning valdavalt on säilinud ka algne interjöör.

Sisestatud: 19.09.2017.

Mälestise kirjeldus


Valga raudteejaama peahoone (Leningradi Transpordi Projekteerimiskontor, arhitekt V. Tsipulin) valmis 1949. aastal. Hoone on piklik risaliitide ja väljasopististega liigendatud ühe–kahekorruseline kelpkatusega hoone, mille silmatorkavaim arhitektuurne aktsent on seitsmekorruseline ruudukujulise põhiplaaniga kõrge torn.
Raudteejaama peaoone oli algselt viimistletud roosaka silekrohviga. 1960. aastatel värviti hoone sinakashalliks. Alates 2000. aastatest oli hoone kaetud helekollase pritskrohviga, mida täiendas valge nurgarustika. Aastatel 2013-2014 asendati helekollane värv helehalliga. Keskkorpuse ja läänetiiva liitekohas hoone tagaküljel asetseb püramiidkatusega torn, mille ülemist tagasiastuvat vaatekorrust ümbritseb metallpiirdega vaaterõdu. Vaatekorruse seinad on liigendatud kõrgete ja kitsaste kaarakendega ning torni katuseräästas ääristatud hambulise krohvitud telliskarniisiga. Torni vaateplatvormi (nagu ka kogu ülejäänud hoone katuseräästaid) palistab lopsakas krohvitud profiilkarniis. Kontrastina pritskrohvseinale on risaliitide ja torni nurgad kujundatud kvaadri imitatsiooniga silekrohvliseenidena, mis fassaadi otsrisaliidi põskedel laienevad aknaveergu hõlmavateks müürilõikudeks. Sarnaselt on kujundatud madalama abiruumideploki massiivne räästast soklini ulatuv avaraamistus, mida visuaalset rütmi silmas pidades on kohaldatud igal kolmandal aknal. Sama korpuse otsrisaliidil paikneva sissepääsu analoogset raamistust täiendab profiilkarniisina kujundatud sillus. Hoone läänetiiva seinu liigendavad üle kahe korruse ulatuvad silekrohviga viimistletud aknanišid, mille keskosas eenduvatest ruutudest moodustatud ehisväljad. Idatiiva fassaadi ilmestavad omaaegse söögisaali ja külgmise ooteruumi kahe korruse kõrgused kaaraknad ning püstsed ehisnišid nende vahel. Fassaadi läänepoolse otsrisaliidi viilu kaunistab väike ruudukujuline bareljeef auruveduri kujutisega. Torni vaaterõdul oli algselt massiivne balustraadiga kivipiire, katuse külgtahkudel kolmnurksed uugid. Fassaadi paremalt tiivalt suurte kaarakende vahelt on kadunud tillukesed ruudukujulised reljeefpinnad, mis asetsesid püstniššidest pisut kõrgemal. Fassaadi keskrisaliidi viilult on eemaldatud reljeefne NL-i vapp.
Peaootesaali asukohta tähistab eksterjööris kõrgem viilkatusega transeptkorpus hoone keskosas. See moodustab mõlemale pikiküljele viisnurkse viiluga keskrisaliidi, mille keskel asetsev peasissepääs on paigutatud kõrgesse, profiilraamistuses kaarportaalina kujundatud valgmikku. Raudteepoolsel küljel astub sissepääs tugevalt tagasi, moodustades sügava kaarniši. Valdavalt kahekorruselise hoone idatiivale lisandub tagaküljel ühekorruseline abiruumide korpus, muutes selle tiiva tunduvalt laiemaks oma läänepoolsest paarilisest.
Läbi kahe korruse ulatuval peaootesaalil on kirjute mustrisse paigutatud betoonplaatidega kaetud põrand ja seinal ustekõrgune meanderäärisega tammepaneel, millest kõrgemale jääv seinaosa on krohvitud. Profiilkarniisiga ääristatud krohvlagi läheb ruumi keskosas üle põhja-lõunasuunaliseks silindervõlviks, mida kannavad kullavärvi korintose kapiteelidega kandilised betoonsambad. Silindervõlvi mõlemat horisontaalserva kaunistab dekoratiivsete talaotste rivi. Ootesaali kirde- ja loodenurgas teise korruse kõrgusel paiknevad puitbalustraadpiirdega, veerandringikujulise põhiplaaniga väikesed rõdud, kust avanevad uksed pööningule ja abiruumidesse. Ootesaali mõlemas otsas tuulekoja peal asetseb rõdu-koridor, millelt samuti viivad uksed kõrvalruumidesse. Ootesaali seinad ja sambad on inimese kõrguselt viimistletud lakitud puidust plaatidega. Arvatavalt on tegu 1970. aastatest pärineva lahendusega.
Mõlema peasissepääsu sisemised uksed on sekundaarsed, kuid valmistatud originaaluste järgi. Läbi kahe korruse ulatuval külgsaalil (praegu mööbliladu) on kandilistele betoonsammastele toetuv risttalalagi ja kunstmarmorpõrand. Seintel on nõukogude-ainelised stukkreljeefid. Kahe korruse kõrguses omaaegses söögisaalis tegutses hulgikauplus. Nüüd on seal ladu, millega seoses on lisatud madalaid ja kergeid vaheseinu. Saalil on kulunud parkettpõrand. Kõrvaloleva külgmise ootesaaliga ühendab söögisaali suur ornamenteeritud raamistusega ukseava, millele vastas asuval seinal sekundeerib samasugune dekoratiivne konstruktsioon. Läänetiiva koridoridel on profiilkarniisiga peegelvõlvlaed. Abiruumide osas on lisatud hilisemaid vaheseinu. Osa ruume ja koridorilõike on viimistletud sekundaarselt laudvoodriga. Suur osa põrandaid on hilisema kattega. Osa uksi on sekundaarsed.
Hoone valmimisjärgselt olid jaamas vaibad ning ootesaali ja restorani vahel tuttidega plüüseesriided, mida enam ei ole. Ootesaal on sisustatud raudteejaamadele iseloomulike ajastuomaste ja funktsionaalsete mustade lakitud painutatud vineerist ootesaali toolidega. Ootesaalis ja endises restoranis on säilinud algupärased laelühtrid.

Sisestatud: 19.09.2017.

Mälestise asukoha kirjeldus


Valga raudteejaam on üks Valga linna tõmbekeskusi, mis moodustab omaette linnaruumilise terviku. Raudtee asub kõrgendikul. Kuna tegu on suure transpordisõlmega, siis katab ajalooline raudteeala ca ühe hektari. Lisaks tsaariaegsetele raudteekompleksi hoonetele ja elamutele on raudtee arendusega seotud terved ümbritsevad kvartalid.
Raudtee jagab linnaruumi kaheks pooleks, mis on omavahel seotud nii ülesõiduteega kui ka raudteejaama peahoone kõrval kulgeva ülekäigusillaga.
Raudteejaama keskne aktsent on peahoone. Hoone ees on väike, kuid esinduslik, arhitektuursesse ansamblisse sobituv väljak.

Sisestatud: 19.09.2017.

Mälestise ajalugu


Tartu-Valga laiarööpmeline raudteeliin rajati aastatel 1886-1889 Riia-Pihkva raudtee osana. Riia-Pihkva raudteeliin avati ametlikult 1889. aastal ning siis oli peajaamaks Riia ning teise klassi jaamadeks Pihkva ja Valga. Aastal 1907 sai see Peterburi-Varssavi raudtee osaks. Eesti esimese kitsarööpmelise Valga-Pärnu raudtee ehitamist alustati 1895. aasta mais ja avati liikluseks 6. oktoobril 1896. aastal. Valga-Rujiena vahelise lõigu purustasid taganevad sakslased 1944. aasta sügisel sedavõrd, et seda lõiku otsustati mitte taastada. Liini sulgemine toimus eri aegadel ja kestis kuni 1970. aastateni. Alguses väljusid kitsarööpmelised rongid Walk I jaama edelaküljelt I jaamast. Neljarööpmeline tee jaamahoone ette rajati seoses Valga-Kaagjärve-Koikküla raudteelõigu ehitamisega aastatel 1920-1923. Pärnust saabuvad kitsarööpmelised rongid lõpetasid Valga jaamahoone edelaküljel tupikus. Seoses riigipiiride tekkimisega kahe riigi vahele, suleti Valgast Riia suunas väljuv laiarööpmeline raudtee piiri kohal ning suunati see Valka (Walk II) jaama paralleelselt kitsarööpmelisega, hiljem tehti ka see lõik neljarööpaliseks. Riia poole sai edasi läbi Valka jaama. Seal oli ka lätlaste piirikontroll, nagu Eesti oma oli Valga jaamas.
Jaamahoone rajati koos jaamaga. Esimene jaamahoone oli ühekorruseline tellistest historitsistlikus stiilis jaamahoone, pöörddepoo ja töökodadega. Raudteetöökodades töötas enne I maailmasõda ligi 500 töölist. Jaamahoone hävis 1944. aastal kui nõukogude väed Valgat pommitasid. 1949. aastal rajati sõjas purustatud jaamahoone asemele suurejooneline stalinistlik jaamahoone, mis on väidetavalt sõjavangide ehitatud. Valga kujunes tänu raudteele juba 19. sajandi lõpul oluliseks transiidisõlmeks, mis meelitas Valka nii kaupmehi kui ka ettevõtjaid. Varasemast jaamakompleksist on säilinud mitmeid raudteelaste elamuid, kelder jne. Osaliselt on säilinud punasest tellisest historitsistlikke jaama tehnilisi hooneid, osaliselt on neile tehtud silikaattellisest nõukogude-aegseid juurdeehitisi. Kompleksi täiendab funktsionalistlik elektrialajaam 1930. aastatest.

Sisestatud: 19.09.2017.

Kaitsevööndi ulatus


Valga raudteejaama peahoone kaitsevöönd hõlmab hoonealust krunti ning sellesse lõikuvat jalakäijate silla krunti (Valga raudteejaama sild 1, KÜ 85401:007:104), kust avanevad kõige olulisemad vaated jaamahoonele.

Sisestatud: 26.09.2017.