Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääriku Spordibaasi spordihoone
Mälestise registri number 30432
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 17.12.2014
Registreeritud 18.02.2016
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis SPORDIHOONE (120602577)

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 25.03.20

Menetleja: Valgamaa nõunik, Margis Sein

Mälestise tunnus


1960.aastatel Eestis levinud põhjamaade-mõjulise modernismi kõrgetasemeline näide, millel on säilinud algsed mahud, fassaadikujundus ja ning suures osas ka siselahendus.
Kääriku Spordibaas on arhitektide Peeter Tarvase ja Uno Tölpuse loomingu üks parimaid esindajaid ning omas ajas väga moodne treeningkeskus.

Sisestatud: 08.11.2016.

Mälestise kirjeldus


Nii Kääriku Spordibaasi spordihoone kui toitlustus- ja õppehoone kuuluvad tüpoloogiliselt Eesti kontekstis ainulaadsesse hoonekompleksi, mis on Eesti arhitektuuriajaloos etapilise tähtsusega. Kogu hoonekompleksi iseloomustab mahtude vabaplaneeringuline paiknemine maastikus. Erineva kõrgusega hooneplokid ning ehitiste reljeefi järgiv paigutus loovad vaheldusrikka ja keskkonnatundliku miljöö. Spordibaasi hooned on üheks esimeseks ja ilmekamaks orgaanilise arhitektuuri näiteks Eestis. Spordibaasi hoonete juures on esikohal interjööri ja eksterjööri ühtsus ning hoone orgaaniline sidumine ümbritseva keskkonnaga. Hoonete ümber piirded puuduvad. Hoonete lähiümbruse maastikukujundus on loodud käigu- ja sõiduteede, treppide, puhkenurkade ja lilleklumpidega.
Spordihoone koosneb kolmest ühel teljel paiknevast mahust. Kõik kolm on erineva kõrgusega, lameda viilkatuse ning ristküliku-kujulise põhiplaaniga. Hoone keskmine osa on fassaadijoonel taanduv, kaks äärmist hooneosa astuvad ühel joonel ette. Välisseinad on punasest tellisest, millega on kombineeritud tumedaks peitsitud puitpindu. Hoone peasissepääs betoonist varikatusega asub keskosa esiküljel. Välisuksed ja aknad on asendatud uute, algset jaotust järgivate avatäidetega.
Hoone põhjapoolses mahus asub jõusaal, lõunapoolses mahus pallimängusaal. Keskmises osas on kahte saali ühendav jooksurada, mis on võimalik laiade uste avamisega ühendada mõlema saaliga. Jooksurada-koridorist avanevad uksed magamistubadesse. Spordisaalide ja koridori siseviimistluses domineerib analoogselt eksterjöörile punane tellis. Soklikorrusel paikneb lasketiir ja erinevad abiruumid.

Sisestatud: 28.04.2016.

Mälestise ajalugu


Algselt TRÜ kehakultuuri teaduskonna õppe- ja treeningkeskuse toitlustus- ja õppehooneks ehitatud spordibaasi projekteerisid aastatel 1957-1959 arhitektid Peeter Tarvas (1916-1987) ja Uno Tölpus (1928-1964). Spordibaasi ehitus algas 1959. aastal. Õppe- ja toitlustushoone ning ühiselamu valmisid 1962, spordibaasi ametlik avamine toimus 1963. aastal. Viimasena valmis 1970. aastal spordihoone.
Pikaaegse Tartu Ülikooli spordibaasina on hoonetel seos mitmete ajalooliste isikutega – peale tuntud akadeemikute on seal käinud suusatamas ka Soome president Urho Kekkonen. Kekkose rada ja Kekkose saun meenutavad siiani Hruštšovi sula aegset erakordset sündmust, kui Soome president käis Eesti spordibaasis suusatamas.

Sisestatud: 28.04.2016.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on määratud Kultuuriministri käskkirjaga "Kääriku spordibaasi kahe hoone kultuurimälestiseks tunnistamine " Kultuuriministri käskkiri 18.02.2016 nr 1-2/35. Kaitsevööndi piir on nähtav Maa-ameti kaardirakenduses.

Sisestatud: 08.11.2016.