Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääriku Spordibaasi toitlustus- ja õppehoone
Mälestise registri number 30434
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 17.12.2014
Registreeritud 18.02.2016
Mälestise liik ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis PEAHOONE (120602582)

Paikvaatlused(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 25.03.20

Menetleja: Valgamaa nõunik, Margis Sein

Mälestise tunnus


1960.aastatel Eestis levinud põhjamaade-mõjulise modernismi kõrgetasemeline näide, millel on säilinud algsed mahud, fassaadikujundus ja ning suures osas ka siselahendus.
Kääriku Spordibaas on arhitektide Peeter Tarvase ja Uno Tölpuse loomingu üks parimaid esindajaid ning omas ajas väga moodne treeningkeskus.

Sisestatud: 08.11.2016.

Mälestise kirjeldus


Nii Kääriku Spordibaasi spordihoone kui toitlustus- ja õppehoone kuuluvad tüpoloogiliselt Eesti kontekstis ainulaadsesse hoonekompleksi, mis on Eesti arhitektuuriajaloos etapilise tähtsusega. Kogu hoonekompleksi iseloomustab mahtude vabaplaneeringuline paiknemine maastikus. Erineva kõrgusega hooneplokid ning ehitiste reljeefi järgiv paigutus loovad vaheldusrikka ja keskkonnatundliku miljöö. Spordibaasi hooned on üheks esimeseks ja ilmekamaks orgaanilise arhitektuuri näiteks Eestis. Spordibaasi hoonete juures on esikohal interjööri ja eksterjööri ühtsus ning hoone orgaaniline sidumine ümbritseva keskkonnaga. Hoonete ümber piirded puuduvad. Hoonete lähiümbruse maastikukujundus on loodud käigu- ja sõiduteede, treppide, puhkenurkade ja lilleklumpidega.
Toitlustus- ja õppehoone koosneb erinevatest U-kujulise põhiplaani moodustavatest mahtudest, välisilme kujundavad punased tellisfassaadid, avarad aknad ja peasissepääsu pikk postidele toetuv betoonvarikatus. Kuigi U-kujulise põhiplaaniga, ei ole hoone tiivad teineteise suhtes sümmeetrilised ega paralleelsed, vaid hooneosad on liigendatud, erineva laiuse ja nurga all paigutatud. Hoone aknad ja välisuksed on asendatud uute algset jaotust järgivate avatäidete vastu.
Ida- ja läänepoolset tiiba ühendab kahekorruseline maht, mille esimese korruse avarast vestibüülist viib lahtine trepp teise korruse sööklasse. Sööklas on hästi säilinud algne interjöörilahendus, sh eksponeeritud tellissein, krohvi ja puiduga liigendatud lagi, valgustid. Hoone siseuksed on valdavalt vahetatud algsete eeskujul valmistatud uute uste vastu, säilinud on kolm algset siseust. Idapoolses tiivas paikneb kinosaal, mille algne kujundus on hästi säilinud - liigendatud punasest tellisest seinad, metallfermidel katuslagi.
Hoone fuajee trepi otsaseinas paikneb pannoo "Suvi" ning söökla tellisseinal neljast osast koosnev pannoo "Sport," mis on mõlemad kunstimälestistena kaitse all.

Sisestatud: 28.04.2016.

Mälestise ajalugu


Algselt TRÜ kehakultuuri teaduskonna õppe- ja treeningkeskuse toitlustus- ja õppehooneks ehitatud spordibaasi projekteerisid aastatel 1957-1959 arhitektid Peeter Tarvas (1916-1987) ja Uno Tölpus (1928-1964). Spordibaasi ehitus algas 1959. aastal. Õppe- ja toitlustushoone ning ühiselamu valmisid 1962, spordibaasi ametlik avamine toimus 1963. aastal. Õppe- ja toitlustushoonele projekteeriti 1977. aastal juurde kahest loengusaalist koosnev maht, mis valmis 1980. aastal.
Pikaaegse Tartu Ülikooli spordibaasina on hoonetel seos mitmete ajalooliste isikutega – peale tuntud akadeemikute on seal käinud suusatamas ka Soome president Urho Kekkonen. Kekkose rada ja Kekkose saun meenutavad siiani Hruštšovi sula aegset erakordset sündmust, kui Soome president käis Eesti spordibaasis suusatamas.

Sisestatud: 28.04.2016.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on määratud Kultuuriministri käskkirjaga "Kääriku spordibaasi kahe hoone kultuurimälestiseks tunnistamine " Kultuuriministri käskkiri 18.02.2016 nr 1-2/35. Kaitsevööndi piir on nähtav Maa-ameti kaardirakenduses.

Sisestatud: 08.11.2016.