Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Tartu Ülikooli zooloogia ja geoloogia instituudi õppehoone
Mälestise registri number 30445
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 17.12.2014
Registreeritud 04.06.2017
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 22.02.19

Menetleja: Tartu Linnavalitsus, Egle Tamm

Mälestise tunnus


Tartu Ülikooli endine zooloogia ja geoloogia instituudi õppehoone on tähelepanuväärne kui esinduslik historitsistlik õppehoone (ehitatud 1912–1914, arhitekt Otto Hoffmann), mille funktsioon (loodusteaduste õppe- ja teadustöö koos muuseumiga) on püsinud muutumatuna üle saja aasta. Õppehoone koosseisus ehitatud muuseumiruumid kuuluvad Eesti esimeste spetsiaalselt muuseumiks ehitatud ruumide hulka. Hoone on olnud ligi 100 aastat loodusteaduste õpetamise ja uurimise kohaks Tartu Ülikoolis, olles omandanud Tartu Ülikooli ja loodusteaduste sümboli tähenduse.

Sisestatud: 12.06.2017.

Mälestise kirjeldus


Kõrge sokliga kolmekorruseline rangelt sümmeetrilise põhiplaaniga hoone. Tänavaäärne peafassaad on pikk, seda liigendab peasissepääsuga keskrisaliit ja külgrisaliidid. Keskrisaliiti rõhutab veneetsia aknaga kolmnurkviil. Risaliitide taga paiknevad hoovipoolsed tiibehitised (E-kujuline põhiplaan). Suurte, tiheda prossijaotusega akende vahel paiknevad läbi kahe korruse ulatuvad liseenid. Lisaks esifassaadi keskel paiknevale peasissepääsule ja kesksele trepikojale asuvad sissepääsutrepikojad põhimahu otstes ja tiibehitiste otstes. Hoonel on keskmise kõrgusega kiviga kaetud kelpkatus.
Peasissepääsule hoone keskel järgneb avar hall, mis algselt oli laiem ja liigendatud postidega, tänaseks aga osaliselt kinni ehitatud. Fuajeest paremale ja vasakule tõusevad
1. korruse koridori viivad trepid. Fuajee taga asub trepp, mis viib suurde ringauditooriumi. Vasaku tiiva 1. korruse koridori tänavapoolsele küljele jäävad auditooriumid ja tööruumid, hooviküljele valgust andvad koridoriaknad. 1. korruse parema tiiva struktuur on sama (geoloogiamuuseumi töö- ja ekspositsiooniruumid). Mõlema koridori lõpus on ruudukujulise põhiplaaniga hall, otse edasi trepikoda ja hoovi suunas otsmisi tiibhooneid läbiv koridor, mille äärde jäävad tööruumid. Teise korruse struktuur on põhimõtteliselt sama. Esimese korruse hoovipoolsete koridoride ja tänavapoolsete tööruumide asemel paiknevad kogu ulatuses muuseumide saalid. Hoovipoolses keskmises tiibhoones asub suur kaldpõrandaga auditoorium. Soklikorrust jagab sarnaselt 1-korrusega pikikoridor.
Säilinud on algsed kiviparkettpõrandad tänavaäärse mahu koridorides, peafuajees ja otsmistes fuajeedes ning soklikorruse koridorides. Muuseumisaalides ja 1. korruse vasaku tiiva kolmes tööruumis on säilinud algne kalasabamustris parkettpõrand Ringauditooriumis on säilinud algne laudpõrand, auditooriumi trepid ja osaliselt põrand on kaetud rullmaterjaliga. Säilinud algsed ringauditooriumi pingid, õppejõu massiivne laud ja pult Algsetest siseustest on säilinud u ¼, ülejäänud on algsete uste ligilähedased koopiad.
Hallis paikneb Ilmar Malini fresko tehnikas seinapannoo „Serata vitae“ 1970–1973 (reg nr 21844). Ruumides on hulgaliselt kunstimälestisena arvel olevaid kappe, mõned toolid
ja kujutava kunsti teosed (reg nr-d 21843–21847, 21850, 21854–21874).

Sisestatud: 12.06.2017.

Mälestise ajalugu


Ehitatud 1912-1914, arh O Hoffmann, projekteerimisel osales arvatavasti ka arh R. Hoerschelmann. Hoovikülje eenduva keskosa ja põhimahu vaheliste nurkade
ühekorruselisele mahule lisati 2. ja 3. korrus 1961 (Kommunaalprojekt, H. Russak).

Sisestatud: 12.06.2017.

Kaitsevööndi ulatus


Tartu Ülikooli zooloogia ja geoloogia instituudi õppehoone kaitsevööndiks määratakse Vanemuise tn 46 krunt. Kaitsevööndi eesmärk on tagada mälestise vaadeldavus.

Sisestatud: 12.06.2017.