Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Tartu Ülikooli raamatukogu
Mälestise registri number 30450
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 17.12.2014
Registreeritud 04.06.2017
Liigitus ehitismälestis

Mälestise tunnus


Tartu Ülikooli raamatukogu on 1970.-1980. aastate modernistliku unikaalarhitektuuri silmapaistev ja ainulaadne näide, mis on säilinud algse mahu ja välisilmega ning suures osas algse sisekujundusega.

Sisestatud: 12.06.2017.

Mälestise kirjeldus


Hoone on kompaktse mahuga sissepoole pööratud ehitis, välisperimeetril annavad tooni seinapinnad. Põhiplaan on ruudule lähedase ristküliku kujuga (küljed 78x90 m). Kolmanda korruse keskmised osad avanevad suurte klaasakende kaudu teise korruse kuppelkatusemaastikele. Hoone väliskujundus on geomeetriline ja kordusele rõhuv, selles peegeldub maja konstruktiivne skeem ─ kuuemeetrise sammuga postkonstruktsioonis betoonkarkass, mille ülemine korruse eendub konsoolselt postide vahel. Maja üldist horisontaalse joonega lahendust liigendab-tasakaalustab vertikaalne postkonstruktsioon ja kitsad vertikaalsed aknad konsoolkasti ja posti vahel. Lisaks konstruktiivsele-geomeetrilisele vormimängule on tähtis roll materjalil – suured dolomiitpinnad vaheldumisi avatäidete klaaspindadega. Raamatukogu ette jääb purskkaevudega väljak. Hoonel on viis korrust – kolm maapealset ja kaks maa-alust korrust. Maa-alused korrused on kasutusel hoidlatena. Maapealsel esimesel korrusel asub fuajee-garderoob, kaasajal rajatud kohvik ja hoidlad. esimese korruse fuajeest pääseb avara ülaltvalgusega trepikoja kaudu kesksesse saali, mis algselt oli kasutusel kataloogide ja laenutussaalina, tänapäeval arvutite ja laenutussaalina. Keskse laenutussaali ümber on konsoolselt peasissepääsu kohale jääv konverentsisaal ja raamatukogu töötajate kabinetid. Kolmas korrus on välisperimeetril kulgevate lugemissaalide ja siseossa jäävate individuaalkabiinide ning raamatukogutöötajate tööruumide päralt. Kolmanda korruse keskmised osad avanevad suurte klaasakende kaudu teise korruse katusemaastikele.
Algsed puidust kahekordse raamiga aknad on asendatud ühekordse raamiga puit-alumiiniumakendega. Välisuksed on klaasist, siseuksed siledad spoonuksed ja klaasuksed. Fuajee põrand ja peatrepi raudbetoonkonstruktsioon on kaetud kiviplaatidega, ülejäänud ruumides on valdavalt parkettpõrand või vaipkate Säilinud on sisekujundusele eripära andvad põhilised arhitektuursed elemendid:
1) ruumidele looduslikku valgust andvad kuplikujulised laeaknad, millest osa on täiendatud kahe vertikaalselt laest alla rippuva paneeliga;
2) nähtava konstruktsiooniga raudbetoonlaed fuajees ja saalides;
3) keskne raketisejälgedega raudbetoontrepp algupärase heledas toonis loodusliku kiviga kaetud astmetega;
4) kaks vastakuti asuvat 2. korruse laenutussaalist lugemissaalide korrusele viivat parketiga kaetud kitsast treppi.
Säilinud sisekujunduslikud detailid:
1) trepi õhuruumi kaunistav suur modernne lühter, autorid A. Andresma-Tamm, M. Soovik-Lobjakas;
2) kõikide kolmanda korruse lugemissaalide välisperimeetri seinu kattev pruun spoonitud paneelistik;
3) kabinettide jt väiksemate ruumide siledad spoonitud uksed;
4) osa lugemissaalide klaasuksi ja nende puidust käepidemeid;
5) konverentsisaali otsaseina kattev gobelään, autor M. Tomberg;
6) treppide massiivsed puidust käepidemed

Sisestatud: 12.06.2017.

Mälestise ajalugu


Projekteeritud 1969-1975, arhitektid Kalju Valdre, Mart Kalling (Eesti Tööstusprojekt), ins H. Areng, sisekujundajad Ülo Sirp ja Linda Arike. Ehitatud 1976-1982. Raamatukogu oli valmimise ajal Eesti suurim raamatukogu. Autorid pälvisid raamatukogu projekteerimise eest 1983. aastal NSVL Ministrite Nõukogu preemia.
Ümberehitused on toimunud 21. sajandil. Asendatud on kõik välisavatäited; seoses kohviku rajamisega esimesele korrusele on kagukülje aknad laiendatud maani; rajatud on uus ventilatsioonisüsteem, sellest tulenevalt asuvad saalide lagede peal ventilatsioonitorud ja katusel on uus ventilatsiooniruum; osaliselt on muutunud sisekujundus.

Sisestatud: 12.06.2017.

Kaitsevööndi ulatus


Tartu Ülikooli raamatukogu kaitsevööndiks määratakse W. Struve tn 1 krunt. Kaitsevööndi eesmärk on tagada mälestise vaadeldavus ning mälestise ja seda ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis. Kultuuriväärtuslikuks struktuurielemendiks on hooneesine ehitusaegne väljak purskkaevudega (ehitusaegsed konditsioneerimisseadme basseinid).

Sisestatud: 12.06.2017.