Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kohila paberivabriku direktori elamu
Mälestise registri number 30498
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.03.2015
Registreeritud 04.02.2020
Liigitus ehitismälestis

Märksõna(5)

Ehitised, Ehitiste liigid, Elamu, Ehitusperioodid, 1918-1939.

Mälestise tunnus


Vastavus riikliku kaitse eeldusele.
Kohila paberivabriku direktori elamu vastab kõigile neljale üldisele kriteeriumile ning üheksale ehitismälestise kriteeriumile.

Vastavus üldistele kriteeriumitele:

1) olulisus
Kohila paberivabriku direktori elamu on silmapaistev eelkõige arhitektuurse ja sisearhitektuurse algupära ja terviklikkuse poolest, hoone on valdavalt heas seisukorras. Arhitektuuriajaloolisest aspektist on hoone olulise kohaspetsiifilise tähendusega, milles väljendub ühe asula tööstusettevõtte arengu ajalugu.

2) selektiivsus
Kujunduses ilmestab elamu traditsionalismi moodsalt funktsionalistlike mõjutustega ja selle jõudmist ka väikeasulasse.
Kohila paberivabriku direktori elamu on laiapõhjalise uurimisprojekti „Eesti 20. sajandi (1870–1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs“ raames valitud selle ajastu ehituspärandit kõige paremini iseloomustava 114 objekti hulka. Tehase- ja vabrikuhooneid on erinevatest perioodidest kultuurimälestiste nimekirjas sadakond, kuid funktsioonilt võrreldavaid direktori elamuid on Eestis kaitse all kaheksa. Nendest neli on puithooned, mille ehitusaeg jääb 1920. aastatest varasemasse perioodi. 1920.–1930. aastatel oli puidust ehitamise traditsioon Eestis veel niivõrd tugev, et isegi moodsas funktsionalistlikus stiilis hooned püstitati sageli puidust. Samas on puitfunktsionalism mälestiste nimekirjas alaesindatud. Riikliku kaitse all olevatest hoonetes võib puitfunktsionalismi kõige ilmekamaks näiteks pidada Tallinnas asuvat Tondi tn 3 korterelamut. 1920.–1930ndatel ehitatud puitelamutel võib sageli leida eelnevate aegade majatüüpide mõjusid kombineerituna funktsionalismiga. Riikliku kaitse all on näiteks neli Keila-Joa suudmes asuvat suvemaja, mis on kõrge viilkatusega aga tuntavalt funktsionalismi mõjutustega (poolümarad mahud, illuminaatoraknad). Keila-Joa suvemajad on Kohila paberivabriku direktori elamust siiski märkimisväärselt erineva arhitektuurse lahendusega (nt katuse kuju, hoone mahud, laudise kujundus).

3) originaalsubstantsi säilivus
Valmimisjärgselt ei ole elamut ümber ehitatud. Hoone on säilinud oma algses mahus ja planeeringuga, valdavalt originaalkujunduse ja -detailidega ning seda nii eksterjööris kui interjööris. Erineva jaotusega ja mõnevõrra suuremad aknad on paigaldatud idafassaadile, mis siiski ei ole hoone arhitektuurset terviklikkust olulisel määral rikkunud. Siseruumides on teostatud väiksemaid remonttöid.

4) tehniline seisukord
Hoone on kasutuses oma algses funktsioonis elamuna. Hoone eterniitkatus on osaliselt amortiseerunud, esineb väiksemaid lekkeid. Võttes arvesse hoone vanust ning asjaolu, et selles ei ole kapitaalremonti tehtud, on tegemist kõrgekvaliteediliselt ehitatud hoonega, mille üldist tehnilist hetkeseisukorda võib hinnata valdavalt heaks.

Vastavus ehitismälestise kriteeriumitele:

1) vanus
Hoone kuulub Eesti Vabariigi esimese iseseisvusperioodi ehitiste olulisemate näidete hulka (ehitatud 1930. aastate esimeses pooles).

2) arhitektuuriväärtus
Kahekorruseline kõrge viilkatusega hoone esindab funktsionalismi-mõjulist traditsionalistlikku arhitektuuristiili ning on Eesti Vabariigi esimese iseseisvusperioodi puitarhitektuuri ilmekas näide. Hoone on kujundatud ja säilinud erakordselt terviklikult – säilinud on algne maht, väliskujundus, plaanilahendus ja mitmed algupärased interjööridetailid. Fassaadiviimistlus on dekoratiivne ja detailirohke. Kasutatud on erineva kujunduse, paksuse ja värviga puitlaudist, sh kalasaba-motiiviga laudist akendevahelisel alal ja katuseviiludel. Fassaadidekoor ning eenduv sissepääs nikerdatud tugipostide ja ehispiirdega on oma aja ehitusviisi ja materjalikasutuse silmapaistev näide. Funktsionalismi-mõjud tulevadki kõige selgemalt välja akende paigutuses ja kujunduses: veranda nurgaaken, elutubade suured ühes rütmis aknad ning pööningu ja trepikoja ümmargused n-ö illuminaatoraknad. Ümarakna motiiv kordub interjööris (siseuksel).

3 ja 4) säilivus ja autentsus
Valmimisjärgselt pole elamut ümber ehitatud. Hoone on säilinud oma algses mahus ja planeeringuga, valdavalt originaalkujunduse ja -detailidega ning seda nii eksterjööris kui interjööris. Traditsionalistliku mahulise ülesehitusega elamu funktsionalismi mõjud tulevad kõige selgemalt välja akende paigutuses ja kujunduses: veranda nurgaaken, elutubade suured ühes rütmis aknad ning samuti olulise detailina äramärkimist vajavad pööningu ning trepikoja ümmargused nö illuminaatoraknad. Enamus hoone eluruumide akendest on asendatud. Erineva jaotusega ja mõnevõrra suuremad aknad on paigaldatud idafassaadile.

5) interjööri või sisseseade säilivus
Ruumistruktuur on üldjoontes püsinud muutumatuna ning interjöör on säilinud algupärasena. Hoones on säilinud valdavalt terviklik algne sisekujundus. Väärtuslike detailidena väärivad esile toomist ja säilitamist trepikoja puittrepp koos käsipuuga, mõlema korteri algsed siseuksed ja ahjud; sisseehitatud nurgakapp (I korrusel), soojakapiga pliit (I korrusel). Teostatud on väiksemaid sanitaarremonte, kuid mitte kapitaalremonti. Hoone planeeringu võib mõtteliselt jagada kaheks: põhjapoolses osas eeskojaga sissepääs ja esikuga trepikoda ning seejärel ülejäänud hoones identse põhiplaaniga kaks korterit. Interjööri üldine tehniline hetkeseisukord on hea.

6) funktsiooni järjepidevus
Hoone on kasutusel oma algses funktsioonis elamuna.

7) haruldus
Elamu esindab ilmekalt funktsionalismi mõjudega traditsionalistlikku puitarhitektuuri ning on oma aja ehitusviisi ja materjalikasutuse silmapaistev näide. Samuti on paberivabriku direktori maja osa Kohila paberivabriku asulast ja selle kujunemisloost.

8) terviklikkus ehk ansamblilisus
Mõisasuunal kulgeva allee serval paiknev elamu astub tänavajoonelt tagasi, jättes enese ette aedlinliku miljööga aia. Krundi serval asub elamuga samastiililine ja tõenäoliselt samast perioodist pärinev kuur-abihoone, mis moodustab elamuga terviku.

9) silmapaistev mõju või sümboolne tähendus
Kohila arenes väga hoogsalt just 1920.–1930. aastail. Üks parimaid näiteid Kohila arhitektuurist kahe maailmasõja vahelisel ajal on just paberivabriku direktori elamu, mis väljendab ilmekalt Kohila asula tööstusettevõtte arengu ajalugu. Kohila paberivabrik ei ole olnud mitte ainult suurim tööandja, vaid ka oluline Kohila keskuse ruumiline kujundaja. Lisaks paberivabriku hoonetele Keila jõe ääres rajati tööstushoonete lähedasse piirkonda ka töölisasula kümne tööliselamuga ning lasteaia-seltsimajaga.

Sisestatud: 03.02.2020.

Mälestise asukoha kirjeldus


Elamu paikneb Kohila asula põhjapoolses osas, ajaloolise Kohila mõisa peahoone ning paberivabriku vahetus läheduses. Kohilat läbiva Keila jõe äärde on põhjakaldale rajatud paberivabrik koos tööliselamutega. Lõuna kaldal asub Kohila mõis (riiklik mälestis). Direktori elamu asub mõisast lõunas, elamu ees on Tööstuse tänava allee, põhja küljel autoparkla ning selle veerel Kohila mõisa ait-kuivati (riiklik mälestis), kus tegutseb Kohila raamatukogu. Elamu taga, ida pool on kolmekorruseline Nõukogude-aegne kortermaja ning lõunapool hoonestamata krunt. Viimasest järgmisel krundil asub samuti kolmekorruseline Nõukogude-aegne korterelamu. Praeguses linnaehituslikus situatsioonis on elamu hästi vaadeldav.

Sisestatud: 04.02.2020.

Mälestise ajalugu


1890. aastatel rajas tolleaegne Kohila mõisaomanik Karl von Lueder veejõul töötava saeveski ja defööri puitmassi valmistamiseks. Hiljem juurde ehitatud täiendatud seadmed said aluseks 1899. aastal asutatud aktsiaseltsi Puumassi ja Papitehas Kohila arengule, millest omakorda arenes välja Kohila Paberivabrik. 1920.-30. aastatel oli Kohila tehases ja mõisas elanikke ligi tuhat. Kohalikus kontekstis oluline suurettevõte ei ole olnud mitte ainult suurim tööandja, vaid ka oluline Kohila keskuse ruumiline kujundaja. Lisaks paberivabriku hoonetele Keila jõe ääres rajati tööstushoonete lähedasse piirkonda ka töölisasula kümne tööliselamuga ning lasteaia-seltsimajaga. Teisele poole jõge, mõisakompleksi (kus asus tehase kontor) lähedusse, ehitas endale elamu paberivabriku direktor.
(Ajaloolised andmed pärinevad Olavi Verevi artiklist „Kohila paberivabriku ajalugu“, Koduloolane, 23.12.2011)

Sisestatud: 04.02.2020.

Kaitsevööndi ulatus


Kohila Tööstuse tn 2 kinnistul paiknev elamu on hästi vaadeldav nii tänavalt kui naaberkinnistute poolt. Hoone asub tänavast tagasiastega ning hoone ees paikneb aedlinliku miljööga aiaosa. Kinnistul on säilinud elamuga ehitusaegne ja samastiililine abihoone, mis toetab mälestise identiteeti ja on seetõttu kultuuriväärtuslik objekt.

Arvestades kaitsevööndi eesmärke on põhjendatud määrata kaitsevööndi ulatuseks Tööstuse tn 2 kinnistu, kuna Kohila paberivabriku direktori elamule toetava keskkonna tagamiseks piisab hoone vahetust ümbrusest. Ühtlasi võimaldab kaitsevööndi määramine kinnistu ulatuses tagada hoone vaadeldavuse Tööstuse tänavalt.

Sisestatud: 03.02.2020.