Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Elamu Pikk 55, 15.-20.saj
Mälestise registri number 3050
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 15.04.1997
Registreeritud 15.04.1997
Mälestise vana number 59
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 05.06.15

Menetleja: TLPA juhtivspetsialist, Henry Kuningas

Märksõna(9)

Ehitised, Ehitiste liigid, Elamu, Eramu, Ehitusperioodid, Enne 1520, 1711-1840, 1841-1917, 1918-1939.

Mälestise tunnus


Pikk tn. 55 hoone on arhitektuur-ajaloolisest seisukohast lähtudes väga väärtuslik. Selle hoone algsel kohal asuv teravkaarne perspektiivportaal (15. saj. II pool.) on üks vanalinna profaanhoonete kõige rikkalikumalt profileeritud portaale, lisaks on interjööris säilinud arvukalt väärtuslikke detaile.

Sisestatud: 04.07.2013.

Mälestise kirjeldus


Arhitektuuriliselt on Pikk tn. 55 peahoone diele-dörnse tüüpi elamu. Pikk 55 on praegu kolmekordse kelpkatusega hoone. Pööningukorrust avardab puitkarkass-konstruktsioonis väljaehitis, mida tänavaseinas kroonib kolmnurkne frontoon. Pikk 55 tänavafassaadil II ja III korrusel aknapiidad pärinevad 1919. a. ümberehitustest, mil portaali kohal olnud keskajast pärinevad luugiavad ja ka kummalgi pool luugiavasid paiknenud väiksed piklikud avad akendeks ümber ehitati. Pikk 55 hoonet moodustavad praegu mitmed 20. saj. lisatud vaheseinad, samuti varasema keerdtrepi kohale 20. saj. ehitatud kohmakas trepikoda. Keldriruumid on saanud 20. saj. uued laed. Dörnse-aluses keldris märgivad idaseinal 2 raidkonsooli varasemat talalage. Silindervõlvi jäljed on kitsal piklikul ruumil teisel pool nimetatud seina. Ukse- ja aknaavad on oma algsel kohal, kuid välisseina poolses osas ümber ehitatud. Keskaegsest müüritrepist on säilinud trepile suunduv ukseava hoone edelanurgas. Diele on enam-vähem algse kõrgusega, lae paksuseks on märgitud 65 cm. See viitab võimalusele, et praegune lagi varjab algset talalage. Tänavaseinas on algsel kohal ja terviklikult säilinud esinduslik raidportaal ja põhjapoolne ristraidraamiga aknaava. Ka lõunapoolne aknaava on tõenäoliselt algsel kohal, kuid raidraamita. Keskaegset Diele ruumivormi muudab 20 saj. antud ruumikujundus. Praegu jälgitav lagi, peatrepp ja neoklassitsistlik, joonia sammaste ning allegooriliste bareljeefidega kaunistatud vahesein on dateeritud 1920 aa. Trepist paremale jääb tõenäoliselt tööstust sümboliseeriv bareljeef (sepahaamriga Vulcanus koos kahe putoga), vasakule kaubanduse allegooriline võrdkuju (Mercurius, käes kepp, millel põimuvad kaks madu). Esialgse asukohale püsima jäänud elementide hulka võib tõenäoliselt arvata ka 17. saj. dateeritava, põhjaseina unikaalse barokkukse. Lõunaseinal eksponeeritud raidkivi fragment madalreljeefse gooti vaikimisroosiga (15. saj. I pool ) on oma praeguse paiga saanud 20. sajandil. Dörnses säilinud 2 aknapiita kuuluvad 18. saj. barokki. Pööningul, õue- ja tänavapoolset osa eraldavas vaheseinas on raidportaal (15.-17. saj.). Katusekonstruktsioon pööningul on tugevatest, kirvega tahutud palkidest, eeldatavasti 18. saj. II poolest. Kokkuvõtteks võib öelda, et nii varaklassitsistlikud kui ka klassitsistlikud fassaadid on lahendatud keskaja arhitektuuri baasil. Unikaalne on 15. saj. pärit ning hästi säilinud perspektiivportaal.

Sisestatud: 04.07.2013.

Mälestise ajalugu


Pikk 55 hoonestust on märgitud esmakordselt juba 1365. a. Pikk t. 55 puhul kõneldakse majast/elamust, täpsustamata kas kõnealune oli puit- või kiviehitus. Ent viidates hoone valdajatele, kelleks enamasti raehärrad, võib arvata, et jõukad omanikud juba 14. saj. lõpupoole kivihoone ehitasid. Seega on igati tõenäoline, et praeguses ehituskehandis leidub 14. saj. pärinevat substantsi. Hoone tänavaseinas säilinud raidportaal ja aken on dateeritud 15. saj. II poole. Elamu on 15.-18. saj. kuulunud Tallinna nimekate ja auväärsetele kodanikele – kaupmeestele, raehärradele, bürgermeistritele. Ürikuliselt on teada, et 1463-1516 on hooned Pikk 53 ja 55 kuulunud ühisele valdajale. Suurem ümberehitus on ette võetud 15. saj. II poolel, mille kõnekamad näited on perspektiivportaal ja sellega külgnevad raidpiitades aknad. Suuremaid ümberehitusi on toimunud ka 18. saj., 1840, 1912 aa. ning seoses Georg Stude šokolaadivabrikuga 1930 aa. II poolel. G. Stude oli tuntud kondiitritööstuse ja praeguse kohviku „Maiasmokk“ omanik. Nõukogude aja lõpuni asus maja ruumides Tallinna II Toitlustustrust koos oma allettevõtetega. Taasvabanenud EV ajal renditi ruume mitmete büroodele. Kuni 1996. a. oli käsitletav hoone olnud mitme administratiivüksuse käes. Olemasolevaid ruume on risustatud mitmete vaheseinte ehitamisega (kabinetid). Suuremad remont-restaureerimistööd olid teostatud 1997-2004, kui katusekorrusele olid ehitatud eluruumid.

Sisestatud: 04.07.2013.

Meedia


-Kummitustemaja vanalinnas / Kinnisvaraleid Pikk 51
http://www.aripaev.ee/3487/new_eri_artiklid_348725.html

Sisestatud: 28.02.2007.