Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Elamu Raekoja t.4, 15.-20.saj.
Mälestise registri number 3060
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 15.04.1997
Registreeritud 15.04.1997
Mälestise vana number 79
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 29.09.14

Menetleja: Inventeerija, Triin Talk

Märksõna(9)

Ehitised, Ehitiste liigid, Elamu, Eramu, Ehitusperioodid, Enne 1520, 1711-1840, 1841-1917, 1521-1710.

Mälestise tunnus


Tallinna ajalooline üürimaja raeteenrite majutamiseks. Tegemist on diele-dornse tüüpi elamu vähemlevinud näitega.

Sisestatud: 14.09.2018.

Mälestise kirjeldus


Raekoja 4 asuv elamu on trapetsikujulise põhiplaaniga 2-korruseline kivimaja, mida katab peaaegu ühepoolne hilisaegsem viilkatus. Algselt talalagedega kaheruumilisse keldrisse viisid trepid otse tänavalt. Keldrist katusealuseni ulatuva kapitaalse vaheseinaga, samuti kaheruumiliseks jaotatud I korruse idapoolse osa hõlmab eeskoda ja läänepoolse tagakamber. Lihtsa neljatahulise nurgasambaga mantelkorsten-köök on rajatud eeskoja edelanurka. II korrusele viib siseportaal ja müüritrepp eeskoja lõunaseinas. Rekonstrueeritud raidpiitade ja I korruse ulatuses trellitatud akendega fassaadis on originaalsena säilinud teravkaarne välisportaal, mis on ilmselt 16. sajandil tehtud remondi ajal ümarkaarseks muudetud.

Sisestatud: 10.06.2016.

Mälestise ajalugu


Linnale kuulunud väike üürimaja raeteenrite ja teiste alamametnike (vanglaülem ja kohtuteenrid) majutamiseks. Restaureerituna esindab diele-dornse tüüpi elamu vähemlevinud varianti, ruumidega piki tänavajoont. Arvatavasti 15. sajandi esimesest poolest pärinevates põhimõõtmetes säilinud nüüdse hoone kohal oli varem kaks majavaldust, mille arhitektuurist puudub täpsem ettekujutus. Krundi läänepoolsel küljel asunud väike kivimaja kuulus juba 1386. a. linnale. 1360. a. jälgitav idapoolsem eravaldus loovutati 1419. a. viilu vaheliseks ehitiseks nimetatuna samuti linnale ja ühendati tõenäoliselt kohe järgnenud ümberehitamisel eelmisega ühiseks tervikuks. 15. sajandi lõpus ja 16. sajandil elasid hoones diplomaatilises ja kaubanduslikus suhtlemises osalenud vene keele tõlgid, mistõttu nimetati hoonet tõlgi majaks. 1553. a. olid hoones kahhelahjud ja 1554. a. valmistas Sewerin Sniddeker sinna uue sisustuse. Hilisemate ümberehitustega muudeti korduvalt ruumijaotust, konstruktsioone ja avade paigutust. Hoone ühendamine Raekoja tänav 6 endise raevanglaga ja kohandamine Tallinna Linnamuuseumi filiaaliks 1980. aastal lähendas hoonet algilmele, kuid nõudis ka kaasaegsete vahelagede, lisatreppide jt. muuseumi tehnoloogiast tingitud lisandite rajamist.

Sisestatud: 10.06.2016.