Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Elamud Raekoja plats 18 ja Vanaturu kael 3, 14.-20.saj.
Mälestise registri number 3070
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 15.04.1997
Registreeritud 15.04.1997
Mälestise vana number 77, 78
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 15.08.17

Inspektor: TLPA juhtivspetsialist, Henry Kuningas

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Elamukompleks, Ehitiste liigid, Elamu, Eramu, Ehitusperioodid, Enne 1520, 1711-1840, 1841-1917, 1521-1710.

Mälestise kirjeldus


Raekoja plats 18 hoone fassaadi omapäraks on polükroomsete bareljeefidega friis II korruse akende all (1596. a.). Platsipoolsel küljel on vanimaks elemendiks hoovivärava servamõikaga kaarportaal. Ruumidest on tähelepandav talalae ja paeplaatpõrandaga avar diele. Kogu hoone ilmes on tooniandev barokiagne ümberehitus 1681. a. (aknad, maalitud palklaed ja sillused, kapid ja uksed - peaaegu kõik puitdetailid). Mantelkorstna toeka nurgasamba profiilid on sarnased raekoja kodanikesaali piilariga. Dornses on säilinud palju interjööri detaile: maalingu jälgedega talalagi ja aknasilluse palgid, baroki kõrgperioodile iseloomulik värvikirev nikerdustega siseportaal (restauraator J. Andrejev, 1984) ja mitmed laia raamistusega seinakapid. Erilist tähelepanu väärib peenelt töödeldud, ornamendirikas kivist siseportaal keldri trepikäigu ees. See 16. sajandi suurmoena pea iga elamu dornses olnud interjööridetail on üks viimaseid stiilipuhtaid näiteid 16. sajandi lõpukümnendilt. Ruumidest on unikaalseim diele peal asuv puidust salvedega ja talalaega laokorrus, säilinuna ainulaadne kogu vanalinnas. Vanadest konstruktsioonidest on säilinud veel kangialuse peal olnud kambri mantelkorsten. Portaaliesine etik ja lõvifiguuriga tuulelipp viilu tipus on rekonstrueeritud.

Sisestatud: 10.06.2016.

Mälestise ajalugu


Kolmest hoonest koosnev kompleks - viiluga peahoone Vanaturu kael 3, kumera küljega kõrvalhoone Raekoja platsi ääres ja uus abihoone hoovis - hõlmab nelja ajaloolist valdust, mis liideti 1665. a. omanik Johan Höppeneri (Hoeppeneri) ajal. 1367. aastal oli sel kohal elamu ja kolm iseseisvat poodi. Üldilmelt hilisgooti stiilis fassaadiga suur mitme laokorrusega kaupmeheelamu ehitati tõenäoliselt väikese, mitmekorruselise tornmaja (14. saj. I pool) müüride baasil 1420. aastal. Tänaseni säilinud ilme sai elamu 17. sajandi lõpul. Raekoja plats 18 maja puhul on 1542. aastal kirjalikes allikates märgitud värava peal asunud eluruumi, mis tõenäoliselt oli mantelkortsenköögiga kamber. III korruse ja praeguseni säilinud klassitsistliku kujunduse sai hoone 1836. aastal. Hoonekompleks restaureeriti ja kohandati Matkamajaks aastatel 1981-1984 kõiki ajaloolisi konstruktsioone ja detaile säilitades (arhitektid T. Böckler, 1930-2005: A. Evart, sisearh. A. Nurk).

Sisestatud: 10.06.2016.