Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Viljo vrakk
Mälestise registri number 30720
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 25.03.2016
Ajutise kaitse alla võetud 24.09.2015
Registreeritud 22.06.2016
Liigitus arheoloogiamälestis

Määrused ja käskkirjad(3)

"Ajutise kaitse alla võtmise käskkiri" peadirektori 24.09.2015 käskkiri nr. A-36 Kuupäev: 24.09.2015
"Ajutise kaitse alla võtmise käskkiri" peadirektori 24.09.2015 käskkiri nr. A-36 Kuupäev: 24.09.2015
"Laevavrakkide kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri käskkiri 22.06.2016 nr 1-2 /114 Kuupäev: 22.06.2016

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 27.07.16

Menetleja: Allveearheoloogia nõunik, Maili Roio

Märksõna(1)

Veealune mälestis.

Mälestise tunnus


Keskaegse purjelaeva vrakk.

Sisestatud: 13.06.2016.

Mälestise kirjeldus


Vrakk sai endale nime Nordeconi objektijuhi Viljo Niit järgi. Viljo vrakist on säilinud peamiselt osa pakpoordist ja laeva põhi, mille kompaktse osa mõõtmed on umbes 14 × 3,5 meetrit. Alles oli ka laeva põhjast lahti tulnud kiil, mis paiknes leiukohas väikese nihkega põhjaplankude kõrval. Viljo vraki pakpoord uputati koos kiilu ja ahter- ja vöörtäävi juurest pärinevate detailidega.
Viljo vraki puhul on tegemist tüüpilise Põhjamaade laevaehitustraditsiooni järgi ehitatud laeva jäänustega, kus on kasutatud klinkerplangutust, st plangud asetsevad astmeliselt serv serva peal, kogu laeva ulatuses.
Tegemist on seni vanima tõendusega kohalikust laevaehitusest. Männipuidust ehitatud purjelaeva vrakk on dateeritud peale aastat 1487. Tõenäoliselt jääb laeva kasutusperiood vahemikku 1490 – 1500.
Vrakk on kaetud liivakottidega, et soodustada selle mattumist ja kaitsta välismõjude eest. Läänemere keskkond soosib puidust vrakkide pikaajalist säilimist.

Sisestatud: 13.06.2016.

Mälestise asukoha kirjeldus


Viljo vrakk on uputatud Naissaare ja Littegrundi madala vahelisele merealale, kus keskmine sügavus on 17 meetrit.

Sisestatud: 13.06.2016.

Mälestise ajalugu


2015. aastal alustati Tivoli uuselamute ehitustöödega. Selleks asuti maapinda süvendama ja ehitusala sulundseinaga kindlustama. 22.05.2015 satuti järjekordse terasprofiili paigaldamisel takistuse peale, mille allikat asuti kindlaks tegema kopaga, mis tõstis välja vettinud puidudetailid. Seepeale võtsid Nordecon AS töötajad koheselt ühendust Muinsuskaitseametiga, et teada anda kultuuriväärtusega leiust aadressil Pikksilma 2/1 (hilisem Peetri vrakk). Mõned päevad hiljem leiti u nelja meetri sügavusest pinnasest veel ühe vraki jäänused planeeritava Tuukri 23 elamu alalt (hilisem Viljo vrakk). Vrakkide leiukohal laius veel 100 aastat tagasi meri, mida 1930. aastatel hakati seoses näituse väljaku rajamisega täitma põlevkivi tuha ja olmeprügiga.
Viljo vraki dendrokronoloogilise uuringu teostas dendrokronoloog Alar Läänelaid. Dendrokronoloogiline dateerimine on puidu vanuse kindlakstegemine puidus sisalduvate aastarõngaste mustri järgi, kõrvutades aastarõngalaiuste rida teadaoleva vanusega võrdlusridadega. Uuritava puidu vanus määratakse ühe aasta täpsusega. Uuritava objekti vanusemäärang võib osutuda ligikaudseks või varaseimaks võimalikuks (terminus post quem), kui 1) uuritava puidu pindmine (koorealune) kiht on hävinud, 2) objekt on valmistatud eelnevalt aastaid kuivatatud puidust, 3) varasem puit on objektis korduvkasutuses.
Viljo vrakist võeti 20 puiduproovi peamiselt plankudest ja kaartest; neist 16 ristlõiku (männipuit) ja 4 puurproovi (tammepuit, tääv). Männiproovide aastarõngalaiuste ridadest õnnestus keskmistada 8 sarnase mustriga rida, mis mõõdetud laevaplankude ja kiilu proovidelt, 215 aastarõnga pikkuseks reaks. Seda aastarõngarida võrreldi olemasolevate männikronoloogiatega Eestist ja mujalt Euroopast, otsides sarnaseid lõike. Viljo vraki aastarõngarida osutus usaldatavalt sarnaseks Eesti männikronoloogiaga (AD 1111-2006, A. Läänelaid) positsioonis, kus vraki aastarõngarea viimane aastarõngalaius on kohakuti Eesti männikronoloogia 1487. aasta rõngaga (jn. 2). Sarnasuse järgi pandi paika ka üksikute prooviridade ajaline paiknemine (jn 3). Kuna kõigi plankude servadelt on aastarõngaid kadunud, siis on aasta 1487 terminus post quem ehk aeg, millest hiljem laevaplankudeks tarvitatud männid saadi langetada. Samas, arvestades nelja proovi lähedasi dateeringuid, ei ole nendelt plankudelt ilmselt kuigi palju aastarõngaid kadunud. Tõenäoliselt raiuti plankude männid peatselt pärast 1487. aastat. Vraki aastarõngaridade suurim sarnasus Eesti männikronoloogiaga lubab oletada, et Viljo laev oli valmistatud Eestis kasvanud puidust

Sisestatud: 13.06.2016.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi piirid: 1) x: 6605297.50, y: 534496.38; 2) x: 6604536.50, y: 534496.38; 3) x: 6604536.50, y: 535257.38; 4) x: 6605297.50, y: 535257.38; 5) x: 6604927.00, y: 534867.00; 6) x: 6604927.00, y: 534887.00; 7) x: 6604907.00, y: 534887.00; 8) x: 6604907.00, y: 534867.00.

Sisestatud: 13.06.2016.