Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kolga-Jaani (Lalsi) Püha Nikolause kiriku ikonostaasi ehisdekooriga konstruktsioon, ikoonid ja aujärjetagune maal koos raamistusega
Mälestise registri number 30722
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 24.03.2016
Ajutise kaitse alla võetud 23.09.2015
Registreeritud 21.11.2016
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: avariiline

Inspekteerimise kuupäev: 04.11.19

Menetleja: Vallasmälestiste ja muuseumikogude inspektor, Kadri Tael

Mälestise tunnus


Ajastu tüüpiline (iseloomulik), silmapaistev näide
Stiili tüüpiline näide
Piirkonna tüüpiline näide
Interjöörikujunduse komplekti kui terviku seisukohalt tüüpiline näide
Eseme tüübi silmapaistev näide

Sisestatud: 23.01.2017.

Mälestise kirjeldus


Mälestis koosneb alljärgnevatest osadest:
Ikonostaasi ehisdekooriga konstruktsioon kuningliku väravaga "puit, nikerdus, tisleritöö,
krunt,õlivärv" 19.saj.lõpp
Ikoon "Neitsi Maarja" ikonostaasi kuninglikul väraval "puit, lõuend, krunt, kuldamine, õli,
Ø-29cm" 19.saj.lõpp
Ikoon "Peaingel Gabriel" ikonostaasi kuninglikul väraval "puit, lõuend, krunt, kuldamine, õli,
Ø-29cm" 19.saj.lõpp
Ikoon "Evangelist Matteus" ikonostaasi kuninglikul väraval "puit, krunt, tempera,
Ø-29cm" 19.saj.lõpp
Ikoon "Evangelist Johannes" ikonostaasi kuninglikul väraval "puit, krunt, tempera,
Ø-29cm" 19.saj.lõpp
Ikoon "Evangelist Luukas" ikonostaasi kuninglikul väraval "puit, krunt, tempera,
Ø-29cm" 19.saj.lõpp
Ikoon "Evangelist Markus" ikonostaasi kuninglikul väraval "puit, krunt, tempera,
Ø-29cm" 19.saj.lõpp
Ikoon "Tartu Issidor" ikonostaasi I reas "puit, krunt, õli,
140 x 53,5" 19.saj.lõpp
Ikoon"Peaingel Miikael" ikonostaasi I reas "puit, krunt, õli,
140 x 54" 19.saj.lõpp
Ikoon "Jumalaema Kristuslapsega aujärjel" ikonostaasi I reas "puit, krunt, õli,
140 x 53,5" 19.saj.lõpp
Ikoon "Kristus Kõigevalitseja" (aujärjel) ikonostaasi I reas "puit, krunt, õli,
140 x 53,5" 19.saj.lõpp
Ikoon "Peaingel Gabriel" ikonostaasi I reas "puit, krunt, õli,
140 x 54" 19.saj.lõpp
Ikoon "Nikolai Imetegija" ikonostaasi I reas "puit, krunt, õli,
140 x 53,5" 19.saj.lõpp
Ikoon "Apostel Peetrus" ikonostaasi II reas (1) "puit, krunt, tempera,
60,2 x 24,4" 19.saj. II pool
Ikoon "Apostel Paulus" ikonostaasi II reas (2) "puit, krunt, tempera,
60,2 x 24,4" 19.saj. II pool
Ikoon "Püha õhtusöömaaeg" ikonostaasi II reas (3) "puit, krunt, tempera,
45,5 x ca 105" 19.saj. II pool
Ikoon "Evangelist Johannes" ikonostaasi II reas (4) "puit, krunt, tempera,
60,2 x 24,4" 19.saj. II pool
Ikoon "Evangelist Matteus" ikonostaasi II reas (5) "puit, krunt, tempera,
60,2 x 24,4" 19.saj. II pool
Ikoon "Püha Kolmainsus" ikonostaasi III reas "puit, krunt, tempera,
Ø-ca 50 cm" 19.saj. II pool
Ikoon/maal "Kristus Ketsemani aias"(Karikapalve), aujärjetagune maal lõuend, õli, 283 x 230 19.saj.lõpp
Aijärjetaguse maali raamistus "puit, nikerdus, tisleritöö,
krunt,õlivärv" 19.saj. lõpp

Sisestatud: 23.01.2017.

Mälestise ajalugu


Ikonostaas ning aujärjetagune maal koos raamistusega kuuluvad Lalsi kiriku algse sisustuse juurde. Kuigi hoone on rajatud arhitekt G. Scheli Eestis laialt levinud tüüpprojekti järgi, pole kuigi arvukalt säilinud terviklikke ikonostaase ja altaritaguse maale koos raamistusega.
Kuna 19. saj II poolel kasutati õigeusu kirikute ehitamisel sageli tüüpprojekte, millega enamasti, kuid mitte alati, kaasnes ka ikonostaaside puhul tüüplahenduste kasutamine, on ajalooliselt sarnaseid lahendusi olnud kasutusel üle Eesti. Loetledes mõningaid, võib näidetena välja tuua Pootsi-Kõpu Püha Kolmainu kiriku, Uruste Issanda Taevaminemise kiriku, Arussaare Issanda Taevaminemise kiriku, Lalsi Püha Nikolause kiriku ja Leisi Püha Olga kiriku. Erilistena võib loetelust esile tuua Lalsi ja Arussaare kirikute ikonostaasid, sest nende puhul on säilinud ikonostaasi tervik kõikide ikoonidega ning lisaks ka kuningaväravad. Kõnealuse materjali väärtus peitud just kogumis, tervikuna säilinud kontekstis, mis hoolimata oma kunagisest tüüpilisusest on täna muutunud harulduseks.

Sisestatud: 23.01.2017.