Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kergeristleja HMS Cassandra vrakk
Mälestise registri number 30726
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 20.11.2015
Registreeritud 22.06.2016
Liigitus arheoloogiamälestis

Märksõna(1)

Veealune mälestis.

Mälestise tunnus


I maailmasõjaaegse kergeristleja vrakk koos arheoloogilise ja loodusliku kontekstiga.

Sisestatud: 13.06.2016.

Mälestise kirjeldus


Kergeristleja HMS Cassandra lebab merepõhjas loode-kagu suunas. Saanud miinile sõitmise tagajärjel kahjustusi. Rohkem on kannatada saanud laeva vööriosa. Näha on vöörimast, kaks kummuli vajunud päästepaati, korstnad, ahtrimast. Laev on vajunud põhja paremale poordile.

Sisestatud: 13.06.2016.

Mälestise asukoha kirjeldus


HMS Cassandra vrakk asub ligikaudu 19 meremiili kaugusel Saaremaa Harilaiu rannikust läänes. Sügavus leiukohal on u 85-94 meetrit, vraki kõrgus merepõhjast kuni 10 meetrit.

Sisestatud: 13.06.2016.

Mälestise ajalugu


Ristlejad arenesid eraldi laevaklassiks 19. sajandi viimasel veerandil, mil aurufregattide ja –korvettide asemele hakati ehitama samalaadseid soomustega turvistatud laevu. Ristleja on iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirekäiguline sõjalaev, mille ülesanneteks on muuhulgas võidelda vaenlase pealveesõjalaevade ja allveelaevadega, kaitsta väiksemaid sõjalaevu ja kaubalaevu, anda tuletoetust maismaaüksustele, toetada dessante ja rajada miinitõkkeid. I maailmasõja aegsete ristlejate põhinäitajad olid järgmised: D 2000 – 15 800 t, pikkus 81-162 meetrit, peakaliibri suurtükkide kaliiber 102-254 mm, soomuse paksus kuni 200 mm, jõuseadmeiks aurumasinad või auruturbiinid, kiirus kuni 29 sõlme.
Eestisse saabus 1918. aastal kontradmiral A. Alexander-Sinclair’i juhtimisel 22-st laevast koosnev briti eskaader: viis ristlejat, üheksa hävitajat, seitse miinitraalerit ja üks transpordilaev. Lisaks sõjalisele koostööle tõid laevad kaasa relvastust ja laskemoona. Ühendkuningriigi laevastik kaotas Eesti vetes ühe kergeristleja, kaks hävitajat, kaks allveelaeva, kaks traalerit ja kaheksa torpeedokaatrit.
Cassandral oli kaheksa sõsarlaeva, neist viis osales aastail 1918-1919 sõjategevuses Läänemerel.
Peale HMS Cassandra on Eesti vetes uppunud üks ristleja – saksa kergeristleja Magdeburg.
HMS Cassandra
Kergeristleja HMS Cassandra ehitati Inglismaal Vickersi tehases 1916 - 1917.aastal. Ristleja pikkus 137, laius 13,3 ja süvis 4,3 meetrit. Veeväljasurve 4190 t. Jõuseadmeks 40 000 hj auruturbiinid, kiirus 29 sõlme. Relvastuseks viis 152 mm, kaks 76 mm, neli 47 mm ja neli 40 mm kahurit ning neli 2-torulist torpeedoaparaati. Meeskond 440. Hukkus 5. detsembril 1918.
HMS Cassandra sattus ööl vastu 6.detsembrit 1918 I maailmasõja aegsele miinile Saaremaast läänes. Miiniplahvatus lõi ristleja pardasse masinaruumi kohale suure augu, koheselt said surma 10meremeest. HMS Cassandra hakkas aeglaselt vee alla vajuma ja komandör kaptenleitnant Kennedy andis meeskonnale käsu laev maha jätta. Meeskonna päästmistöödel osalesid hävitajad Westminster ja Vendetta ja kogu meeskond õnnestus tunni aja jooksul evakueerida.
Kergeristleja HMS Cassandra vrakk lokaliseeriti Saaremaa lähedalt Eesti Mereväe poolt 2010. aasta augustis. Sama operatsiooni käigus lokaliseeriti ka HMS Gentian ja HMS Myrtle vrakk. Otsingute aluseks olid tollase Briti admirali Alexander-Sinclairi antud viimased koordinaadid, mis arvestades tolleaegseid navigatsioonivahendeid- ja võimalusi osutusid suhteliselt täpseteks.

Sisestatud: 13.06.2016.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi piirid: 1) x: 6485891.50, y: 338079.94; 2) x: 6485173.50, y: 337717.09; 3) x: 6484747.50, y: 338561.16; 4) x: 6485472.00, y: 338918.78; 5) x: 6485333.00, y: 338224.00; 6) x: 6485400.00, y: 338253.00; 7) x: 6485309.00, y: 338415.00; 8) x: 6485242.00, y: 338381.00.

Sisestatud: 13.06.2016.