Mälestise tunnus

Terviklikult säilinud algse mahu, välisilme ja unikaalse sisekujundusega postmodernistlikus stiilis kultuurimaja silmapaistev esindaja Eestis.

Mälestise kirjeldus

Algses mahus on valdavas osas säilitanud algse arhitektuurse välisilme, plaanilahenduse ja interjöörid. Säilinud on hoone fassaadiviimistlus (dolomiitplaadid ja krohv), akende paigutus ning vitraaž peaukse kohal. Hoone ruumiplaneering on postmodernismile iseloomulikult keeruline oma mitmete vahekorrustega ning kohati läbi mitme korruse ulatuvate ruumide ja vaadetega. Interjöör ja eksterjöör moodustavad ühtse terviku – mõlemas on läbivaks motiiviks ruudukujund. Interjööri avaliku tsooni sisutus on valminud selle hoone tarbeks. Läbivalt on kasutatud ruudumotiiviga valgusteid, sama ruudumotiiv jätkub ka garderoobis, siseustel, interjööris olevatel piiretel, prügikastidel, kohviku mööblil ja klaasmosaiikidel, suure saali laes ja seinapaneelidel jm. Hoones on mitmes kohas kasutatud dekoratiivset klaasi – vitraažid on väikese saali rõdupiirdeks, hoone peaukse kohal ja kohvikuakende ees; kohviku lagi ja tugipostid on lisaks kaetud peegelklaasist mosaiikidega. Esimese korruse vestibüüli kujunduses on kasutatud palju dolomiiti, mis rõhutab samuti välis- ja siseruumi ühtsust. Hoone on kasutuses kultuurikeskusena. Hoone ümber on kujundatud astmeline maastik, peasissepääsu rõhutavad massiivsed dolomiitpostidel välisvalgustid.

Mälestise asukoha kirjeldus

Hoone paikneb pikima linna läbiva tänava ääres, Paide kesklinna piirkonnas. Ehitis on rajatud endise kitsarööpmelise raudtee teetammi asukohale, tühermaale.
Pärnu tn 18 kinnistu piirneb lääneilmakaarest segatüüpi ehitistest koosneva elamukvartaliga, idasuunda jäävad nüüdisaegsed kaubanduspinnad (toidukauplused) ja kultuurikeskuse juurde kuuluv autoparkla. Lõunanaabriks on Lääne-Eesti Päästekeskuse Järvamaa päästeosakonna Paide päästekomando staabihoone ja põhjas, üle Pärnu tänava, asub Lembitu park (planeeriti 1936.-37. a., oma praeguse kuju sai park 1980-ndatel aastatel).
Planeering on postmodernistlikule perioodile iseloomulik. Oluliseks väärtuseks on ehitise ühendamine haljastutud eritasapinnalise maastikuga krundil ühtseks terviklikuks keskkonnaks. Hoone astub ümbritsevaga dialoogi üle Pärnu tänava asuva Lembitu pargi kaudu: maja peasissepääs on taotluslikult positsioneeritud pargialleega ühele teljele.
(Eksperthinnang L. Hansen, 2010)

Mälestise asukoha kirjeldus

Paide kultuurimaja lähiümbruses asuva puuderivi püramiidtammed ja -jalakad on istutatud 1990. aastal toimunud Maa päeval ning tähistavad osalenud maakondi ja linnu. 22. aprillil 1990. a korraldati Paides UNESCO egiidi all esimene Maa päev, mida jäid tähistama Ülemnõukogu esimehe Arnold Rüütli, UNESCO esindaja Liisa Jääskeläise ning maakondade ja linnade delegatsioonide istutatud puud.

Mälestise ajalugu

1980. aastatele iseloomulik rajoonikeskuse suur kultuurimaja valmis 1987. aastal. Hoone on projekteerinud arhitekt Hans Kõll, sisearhitektid Tiiu Pai ja Taimi Rõuk. Vitraažide autor on Kaarel Kurismaa, kohviku peegellae ja tugipostide dekoratsioonide autor Kalev Roomet.

Kaitsevööndi ulatus

Kaitsevööndiks on enamus Pärnu tn 18 kinnistust ning Kultuurimaja alajaama kinnistu (vt helesinise viirutusega ala kaardil).