30798 Kääbaskalmistu

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kääbaskalmistu |
---|---|
Mälestise registri number | 30798 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Arvel | 07.04.2016 |
Registreeritud | 27.04.2018 |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
---|
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(1)
Inspekteerimise kuupäev: 17.05.19
Menetleja: Arheoloogianõunik, Anu Lillak
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbaskalmistu.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Kääbaskalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht. |
Mälestise kirjeldus Kääbaskalmistu asub künklikul moreenimaastikul kuuse-männi segametsas. Kalmistu koosneb üheksast kääpast, millest viis on pikliku ja neli ümara kujuga. Kääpad paiknevad kagu-loode suunalise metsatee lähedal, mõlemal pool teed. Neli kuhjatist (kääpad nr 2–5) (objektid reg-nr 30790–30793) moodustavad metsateega paralleelse rivi. Kääbaste välimuse põhjal otsustades, pärineb kääbastik I aastatuhande teisest poolest, mil taolised põletusmatuseid sisaldavad kalmed olid Kagu-Eesti aladel laialdaselt levinud. |
Mälestise asukoha kirjeldus Kääbaskalmistu asub Võru maakonnas Võru vallas Väiso külas Võru metskonna maatükil 52/V (katastriüksuse tunnus 91801:009:0036), mis praegu on kasutusel metsamaana. |
Mälestise ajalugu 2002. aasta juunis juhatas Heiki Valgu, Kristin Ilvese ja Priit Lätti kääbaste juurde Vene talu peremees. Heiki Valgu koostatud kääbaste paiknemisskeem ja fotod on lisatud tema 27.05. 2002. samasse piirkonda toimunud inspektsiooni aruandele, mis asub TÜ Arheoloogia kabineti arhiivis. |
Üldinfo Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid. |