Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Elamu-ait Tolli t.6, 15.-20.saj.
Mälestise registri number 3088
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 15.04.1997
Registreeritud 15.04.1997
Mälestise vana number 103
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 29.09.14

Menetleja: Inventeerija, Triin Talk

Märksõna(8)

Ehitised, Ehitiste liigid, Elamu, Eramu, Ehitusperioodid, Enne 1520, 1711-1840, 1521-1710.

Mälestise tunnus


Vaadeldava hoone tagasihoidliku aidahoone fassaadi taha jääb küllaltki ulatuslikult säilinud keskaegne elamu. Hoones on huvitavas sümbioosis kahe funktsiooniga seostuvad ehituskonstruktsioonid.

Sisestatud: 02.07.2013.

Mälestise kirjeldus


Uuritav hoone on kolmekordne paekivist hilisgooti stiilis ehitus. Tema fassaadi ja interjööri arhitektuurset lahendust on peetud keskaegsele majandushoonele tüüpiliseks ja sellisena ka erialases kirjanduses käsitlemist leidnud. Hoone on algselt olnud elamu, seejuures Tallinnale tüüpilise diele-dörnse plaanilahendusega, millest elutuba - dörnse, on kitsam ja lühem eeskojast - dielest. 18. sajandi ümberehitamise käigus säilis diele parempoolne akna raidraam, aknaniši kaarsillus asendati aga puitsillusega. Täiesti muutumatuna on püsinud aknanišš oma segmentkaarse võlvsillusega eeskojas. Eeskoja vasakus tagumises nurgas on seintel säilinud omaaegse mantelkorstna kehandi jälg, hästi on see jälgitav ka teisel ja kolmandal korrusel. Vahesein on ulatuslikult ümber ehitatud. Dornses on säilinud paarisakna konstruktsioon, mida võib pidada tüüpiliseks 15. sajandile – aknaavad ei ole puitsillustega, vaid kandekaared on laotud tahutud paeplokkidest. Kaared toetuvad akende välispõski moodustavatele vertikaalsetele paeplaatidele, kuna keskel kandis neid raidkivist aknasammas, mis oli küllaltki silmapaistva kujundusega. Vaadeldavast aknasambast on säilinud ca 71 cm pikkune tükk, mis moodustab ilmselt samba ülemise osa. Leitud on ka ca 22 cm kõrgune raidkivi, mis tõenäoliselt moodustas aknasamba baasi. Samba säilinud osa juures on kõige huvitavamaks motiiviks näo kujutis. Vaadeldav aknasammas pärineb 15. sajandist. Akende kõrval seina idaosas asub nišis ümarkaarne portaal, mis oma tugeva konstruktsiooni tõttu kuulub välisportaalide hulka. Loetletud konstruktsioonid on kõige silmapaistvamad, mis praeguses hoones on algsest elamust säilinud. Aidahoone periood on lisanud tihedalt asetatud taladega laed, mille talad toetuvad hoone otsaseintele ja vaheseintele. Talasid katab teise korruse laudpõrand. Laetalade kõrgele vanusele viitab nende töötlemisviis – nad on kirvega tahutud, vaid hilisemate paranduste juures on kasutatud saematerjali. Hoone teisel korrusel on ehitusaegne kaubaluugi raidkivist portaal ja valgusava sellest ida pool. Luugiava on võrdlemisi hiljuti aknaks muudetud. Tagumises ruumis leiduv teravkaarne gooti portaal näitab, et hoone oli juba ehitamise ajal vähemalt kahekordne. Ka teise korruse laekonstruktsiooni iseloomustab tihe talade asetus ning puit on töödeldud kirvega. Hoone kolmas korrus sisaldab võrdlemisi vähe alghoonest pärinevaid konstruktsioone. Nendeks on esifassaadil kaubaluugi raidportaal ja sellest lääne poole jääv valgusava. Kolmanda korruse esimese ruumi idaseinas on selle lõunaosas näha hoone Tolli 4 müüritrepi nelinurkne tellistega piiratud valgusava. Siit võib järeldada, et hoone Tolli 4 on ehituslikult vanem hoonest Tolli 6. Kokkuvõtteks võib öelda, et olemasolevas hoones kohtame kahele varasemale hoonetüübile – elamule ja aidahoonele - omaseid konstruktsioone. Elamu konstruktsioonid on säilinud ainult ehitise müürides, kuna aidahoone konstruktsioonide hulka kuuluvad põhiliselt kõik vahelaed ja katusekonstruktsioon.

Sisestatud: 02.07.2013.

Mälestise ajalugu


Kvartal, kus paikneb Tolli tn. 6 kinnistu, jääb oletatava kunagi Oleviste kiriku ümbruses paiknenud välismaiste kaupmeeste peatuspaiga naabrusesse . Arvatavasti pärast 1310. a. liideti see ala linna põhituumikuga linnakindlustuste rekonstrueerimise käigus. 14. saj. lõpul kuulus kogu kvartal ühele omanikule ja läks sellisena 1400. a. ka uuele omanikule üle. 1415. a. algab kvartali jaotamine üksikuteks kinnistuteks ning umbes sellest ajast on võimalik rääkida ka kinnistu Tolli 6 ajaloost. 15 saj. I poolel läheb kavrtal valdavalt käsitööliste valdusesse. Alles sajandi II poolel omandavad ülekaalu jälle kaupmehed, jäädes ka hilisematel sajanditel kinnisvara omanike hulgas prevaleerima. Lähtudes kinnistu kujunemisloost, asus kinnistul 15. saj. lõpul väike elamu. Seega oleks esialgne hoone , mis oli kasutusel elamuna, ehitatud 15. saj. Kinnistu loomisaastaks tuleb pidada 1494 a., kui kinnistu Pikk 71, Tolli 2/4 müüdi Herman Hagenile. Eelmise omaniku Templyni lesk säilitab enesele väikemaja, mis on identne praeguse hoonega Tolli tn. 6. Hageni surma järel 1533. a. kinnistu müüakse Mauricius Schomakerile. 1654. a. kinnistu omanikuks saab Peter von Spreckelsen, kelle pärijate kaudu 1697. a. sattub kinnistu Jumalalaeka valdusesse. 1739. a. kinnistu müüakse Johan Dietrich Duborgile, kes oli omandanud ka „kolmest õest“ kaks väiksemat. Duborg müüs 1749. a. kinnistu Thomas Höppenerile – kõige suurema „õe“ omanikule. 1851 – 1940 aa. hoone oli Baetge perekonna käes. Kinnistu peahoone – elamu – püsis kuni 18. saj. 1749 - 1783 aa. on teda mainitud lagunenud majana. Üsna tõenäoline on, et hoone kannatas Põhjasõjas ja jäi sõja järelgi varemetesse. Uus ehitusperiood – elamu varemete ümberkohaldamine aidaks – leidis aset 18. saj. lõpul. Sellest ajast peaksid pärinema keldriruumide võlvid ja osaliselt vahelagede puitkonstruktsioonid. Samast ajast pärineb ka katusekonstruktsioon ning vintsiratta võll, kuna suur vintsiratas ise on suhteliselt hiline lisand. Selle ümberehituse käigus lammutati või müüriti kinni ja kaeti krohviga rida puht elamuarhitektuurile iseloomulikke konstruktsioone (aknad, portaalid, mantelkorstna jälg), mis 1976. a. väliuurimiste käigus leiti ja avati. 1978. aastast paikneb hoones Tallinna Riiklik Keskarhiiv.

Sisestatud: 02.07.2013.