Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Piira veterinaarravila administratiivhoone
Mälestise registri number 30923
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 02.01.2017
Registreeritud 25.10.2017
Liigitus ehitismälestis

Märksõna(7)

Ehitised, Ehitiste liigid, Ühiskondlik hoone, Haldushoone, Administratiivhoone, Ehitusperioodid, 1940-1991.

Mälestise tunnus


Piira veterinaarravila administratiivhoone on rikkaliku ning silmapaistva interjöörikujundusega ehitis, mis on üks silmapaistvamaid säilinud näiteid 1970. aastate Eesti freskomaalingute ning autorimööbliga sisekujundusest, samuti modernistliku administratiivhoone väärtuslik näide.

Sisestatud: 29.10.2017.

Mälestise kirjeldus


Modernistlik administratiivhoone on üles ehitatud tsentraalselt paikneva vestibüül-fuajee, teisel korrusel selle kohal asetseva saali ning sealt koridorsüsteemis kahele poole paiknevate kabinettide / laborite süsteemina. Hoone on kolmekorruseline: esimesel (osaliselt keldrikorrusel) paiknevad lao- ja abiruumid, esimesel korrusel avar vestibüül, sellest paremale laborid, vasakule kontorid ning algselt raamatukogu. Teisel korrusel vestibüülist peatrepi kaudu ligipääsetav peasaal ning sellest kahel pool kontorid.
Hoone peafassaad rõhutab pikkade peenikeste vertikaalsete liigendustega modernistlikule arhitektuurile omast ribilisust, mille tekitavad püstjate riskülikukujuliste akende rütmiline kordumine. Sellest eendub peasaali teise korruse maht sissepääsu kohal.
Algsel kujul on säilinud vestibüüli ning peasaali kujundus, ülejäänud ruumid, sh raamatukogu, kabinetid ning laborid on hiljem ümberehitatud ning omandanud remondi käigus uue ilme.
Vestibüül asub kahel tasandil: sissepääsu esimesel tasandil jaguneb ruum kaheks, tsentraalselt paiknevaks trepiks ning sellest kahele poole jäävateks puhkealadeks. Vestibüüli heledale seinavärvile sekundeeriv punane ja sinine erk koloriit ei ole osa algsest värvilahendusest, vaid hilisem lisand. Trepp viib vestibüüli teisele ehk kõrgemale tasandile, kust
paremale-vasakule avanevad ustest koridorsüsteemis kabinetid. Vestibüülist teisele korrusele viiv peatrepp paikneb ruumiga risti, võimaldades vasakult suunduda keldrisse, paremalt teisele korrusele.
Teise korruse peasaal on säilinud algses mahus, liigendamata riskülikukujulise põhiplaaniga. Hoone väärtuslikem osa on säilinud algne interjöör fuajees ja saalis: Maia Laulu kavandatud autorimööbel ning saali otsaseinu kaunistavad freskomaalingud, mille autor on Eva Jänes, Säilinud on ka saalist koridoridesse avanevad algsed puidust vaheuksed.
Freskodega kaetud saali otsaseinad on jaotatud viieks võrdseks ristkülikukujuliseks paneeliks, millest neli täidavad seinapinna maast-laeni ning üks on freskoga kaetud koridorisse viiva ukse kohal oleva pinna ulatuses. Freskod kujutavad erinevaid loodusmotiive, lille, taime ja puukujutisi, mida üle paneeli läbivad liblikamotiivid. Valitsevaks koloriidiks on rohelised, beežikad ja hallid toonid. Toonase tellija esindaja, Taimi Parve sõnul viitavad freskode taimemotiivid liigirohkusele ja viljakusele nii taimede kui loomade seas, maleruudustik viitab inimese tegudele ning liblikad on elulühiduse sümbol.
Hoones on kahel korral toimunud väiksem tulekahju, nii et saali freskod on saanud kergemaid tahma- ja veekahjustusi, kuid taastatud. Vahe algse ja taastatud koloriidiga tuleb välja kõige trepipoolsemal paneelil.
Sellises mahus 1970ndatel valminud autorifreskosid ei ole Eestis arvukalt, mis teeb ruumikujunduse ainulaadseks.

Sisestatud: 29.10.2017.

Mälestise ajalugu


Algselt Rakvere Rajooni Veterinaarjaamana tuntud kompleks on rajatud 1960.-70. aastatel, mil varem mitmel pool Rakveres paiknenud veterinaarasutused koliti kokku uude Rakvere rajooni vetasutuste laiendatud kompleksi. Ehituse algus lähtus tookordse Rakvere rajooni San.-- Epid. jaama nõudest, et Rakvere Rajooni Loomade Haiguste Tõrje Jaam koos töötava loomakliiniku ja rajooni majandeid teenindava desosalga ning desoainete ladudega tuleb viia kesklinnast välja. Uues kompleksis koliti kokku nii eelnimetatud asutus, kui lisaks ka linnas üüripinnal olnud veterinaarapteek ning Rakvere vetlabor Uueaialt, seemnelabor ning Rakvere veterinaarjaoskond.

Piira veterinaarravila administratiivhoone valmis 1976. aastal. Arhitektuurse projekti koostas RPI Eesti Maaehitusprojektis arhitekt Arvi Aasmaa, tööjoonised koostas Lii Kari. Hoone sisekujunduse ja mööbli autor on sisearhitekt Maia Laul, freskomaalingute autor kunstnik Eva Jänes. Projekti peainsener oli Rein Huik, nõuandjana on mainitud ka Valve Pormeistrit.

Sisestatud: 29.10.2017.

Kaitsevööndi ulatus


Piira veterinaarravila administratiivhoone kaitsevööndiks määratakse krunt, millel hoone asub. Kaitsevööndi eesmärk on tagada hoone vaadeldavus ning selle säilimine ruumilises kontekstis. Kuna hoone peamised väärtused peituvad suuresti interjööris, puudub vajadus kehtestada välis-vaadete kaitseks suuremat kaitsevööndit. Hoone tagaküljel on juurdeehitus, mis jääb kõrvalkinnistule ning seda ei arvata kaitsevööndisse. Mälestise kaitsevöönd on märgitud maa-ameti kaardikihil helesinise viirutusena.

Sisestatud: 27.11.2017.