Mälestise tunnus

1. Põhiosas 8-korruseline püramiidkatusega kivihoone, millel on terviklikult säilinud algne maht ja väliskujundus, valdavalt plaanilahendus ning interjööridetailid koos juurdekuuluvate kunstiteostega.
2. Unikaalne suurobjekt nii Eesti kui ka Euroopa 20. sajandi arhitektuuriajaloo kontekstis. Tipparhitekt Raine Karbi kõige kompleksemalt projekteeritud ja põhjalikumalt teostatud monumentaalteos.
3. Samaväärselt ehituskunstilise tähtsusega on tegemist rahvuskultuuri monumendiga.

Mälestise kirjeldus

Postmodernism. Arhitekt Raine Karbile isikupärases arhitektuurikeeles projekteeritud unikaalteos, mis kasutab rahvuslikku paekivi kaasaegse monumentaalteose loomisel.
Välisilmes domineerib suurejooneline mahtude jaotus, korrapära ja range esteetika. Üldmuljes on määrav rahvusliku paekivi kasutus. Kandekonstruktsioon on monteeritav raudbetoonkarkass, seinad tellistest, viimistlus dolomiitplokid ja -plaadid, plekkkatus. Hoone on võimalik jagada viieks plokiks, mis täidavad eri funktsioone ja on mahuliselt eraldi hooneosadena eristatavad. Tulenevalt krundi reljeefist ja suurtest kõrgusevahedest (kuni 9 m), on hoone osad eri korruste arvuga. Üksikosi ühendavad tervikuks terrassid, millede kaudu pääseb hoone tagusesse parki ja Toom-Kuninga ning Veetorni tänavani.
Ümberehitused on toimunud hoone interjööris, peamiselt vaheseinte lammutamise-püstitamise ja ruumijaotuse muutmise näol lugemissaalides ja kontoriruumide osas (nt algsest projektist puudusid Austria, Saksa ja Šveitsi saalid 7.k; kokkuehitatud mõningad administratsiooni ruumid 4.k, mis galeriina ümbritsevad aatriumi). Kui üksikud elemendid välja arvata (nt garderoobiletid fuajees), siis hinnanguliselt on välja vahetatud terve maja mööbel nii lugemissaalides kui ka kontoriruumides. Ümberehitused on toimunud ka toitlustusplokis, kohvikus ja restoraniosas. 2012. a rekonstrueeriti fassaadi ja tehnilisi süsteeme (uus ventilatsioonisüsteem), remonditi katuseid ja paigaldati lugemissaalidesse uus valgustus. 2014. a võeti üles osa fuajee põrandast, valati uus aluspõrand, plaaditi uuesti, ja remonditi väljapääsusid. Vahetatud on aknad, mis sobivad olemasolevatesse avadesse.
Hoone esiküljele, maja kirdenurka, püstitati 2010. a Marie Underi monument (ideekonkurss 2008; autorid skulptor Mati Karmin ja arhitekt Tiit Trummal).

Mälestise asukoha kirjeldus

Hoone paikneb Tallinna kesklinnas Tõnismäel, Endla tn ja Tõnismäe tn nurgal, toimides oma suuruse ja range olemise tõttu eri perioodidel ehitatud hoonete (tsaariaeg, esimese vabariigi aeg, nõukogude periood) keskel ja vahetus läheduses ruumi organiseeriva dominandina. Hoone on eri suundadest hästi vaadeldav ja hoone paiknemine Tõnismäe kõrgendikul ja muutuv korruste arv tänavatasapinna suhtes tingib varieeruvad vaated. Tõnismäe teise mahulise dominandi Kaarli kirikuga suhestub RR läbi rahvusliku paekivi kasutuse, tornimotiividega ruudukujulise peahoone nurkades ja kujunduselementide (neoromaani kaared, roosaken peafassaadil).
Hoone ees põhja-kirde suunal asub välisperimeetril piiratud ja keskel madalhaljastusega kolmnurkne skväär, mis tegelikult hetkel funktsionaalselt RR-iga hästi ei suhestu.
Hoone taga lõuna-edela suunal asub Tuvi park, mis on tänaseks heakorrastatud, kuid jäi kompleksel kujul välja ehitamata.
Päevasel ajal kui väravad on lahti, toimib hoone ka infrastruktuuri elemendina, sest jalakäijatel on võimalik üle hoone terrasside kõndides jõuda nii Toom-Kuninga kui ka Veetorni tänavani.

Mälestise ajalugu

Projekt 1984, valminud 1993 (ehitus algas 1985. a oktoobris, nurgakivi 04.10.1986, pidulik avamine 11.09.1993, ehitaja Tallinna Ehitustrusti Ehitusvalitsus nr 1).
Projekti algfaasis kavandatud kui Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Eesti NSV Riiklik Raamatukogu, 1988. a alates Eesti Rahvusraamatukogu.

Kaitsevööndi ulatus

Kaitsevöönd hõlmab Endla tn 3 // Tõnismägi tn 2 kinnistut.