30949 Kalmistu
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
| Mälestise nimi | Kalmistu |
|---|---|
| Mälestise registri number | 30949 |
| Registreeritud | Kinnismälestis |
| Arvel | 01.03.2018 |
| Ajutise kaitse alla võetud | 28.08.2017 |
| Registreeritud | 13.03.2018 |
| Liigitus | arheoloogiamälestis |
|---|
Määrused ja käskkirjad(2)
| "Ajutise kaitse alla võtmine" peadirektori 28.08.2016 käskkiri nr. 32-A Kuupäev: 28.08.2017 |
|---|
| "Kalmistu kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 07.03.2018 käskkiri nr 46 (RT III, 13.03.2018, 20) Kuupäev: 13.03.2018 |
Inspekteerimised(1)
Inspekteerimise kuupäev: 08.11.17
Menetleja: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Mirja Ots
|
Märksõna(4)
|
Arheoloogia, Matmispaigad, Kalme, Kalmistu.
|
Kirjeldused(2)
|
Mälestise tunnus Matmispaigale iseloomulikud hauarajatised, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht. |
|
Üldinfo Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis). |