Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 30949
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 01.03.2018
Ajutise kaitse alla võetud 28.08.2017
Registreeritud 13.03.2018
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Vaade kalmistule kagust. Foto Ulla Kadakas, 17.07.2017
Vaade kalmistule kagust. Foto Ulla Kadakas, 17.07.2017 Vaade kalmistule edelast. Foto Ulla Kadakas, 17.07.2017 Vaade kalmistule edelast. Foto Mirja Ots, 8.11.2017.
Galerii(4)

Määrused ja käskkirjad(2)

"Ajutise kaitse alla võtmine" peadirektori 28.08.2016 käskkiri nr. 32-A Kuupäev: 28.08.2017
"Kalmistu kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 07.03.2018 käskkiri nr 46 (RT III, 13.03.2018, 20) Kuupäev: 13.03.2018

Paikvaatlused(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 08.11.17

Menetleja: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Mirja Ots

Märksõna(4)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalme, Kalmistu.

Kirjeldused(2)

Mälestise tunnus


Matmispaigale iseloomulikud hauarajatised, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 17.07.2017.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 17.07.2017.