Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Laevavrakkidest rajatis
Mälestise registri number 30952
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 18.09.2017
Registreeritud 06.07.2018
Liigitus arheoloogiamälestis

Märksõna(1)

Veealune mälestis.

Mälestise tunnus


Ajalooline laevavrakkidest rajatis koos arheoloogilise ja loodusliku kontekstiga.

Sisestatud: 05.07.2018.

Mälestise kirjeldus


Rajatise uuritud osas oli võimalik kindlaks teha vähemalt kolmele erinevale objektile kuuluvaid detaile:
1) kaared ja pikad talad, mis ei olnud omavahel ühendatud;
2) Plangud, mis võisid olla kasutatud laevaehituses ja mis olid paigaldatud vraki alla üksteise kõrvale ilma omavahel ühendamata. Vraki ja plankude vahele oli kohati kuhjunud kuni 50 cm liiva. Plankudest võeti puiduproovid dendrokronoloogiliseks uuringuks. Proovid keskmistati omavahel, kuid teada olevate võrdluskronoloogiatega need ei dateerunud. Dendrokronoloogi Alar Läänelaiu kohaselt on tegemist männipuiduga, mille anatoomiline ehitus on veidi teistsugune kui harilikul männil. Tõenäoliselt võib olla tegemist mõne muu, näiteks Vahemeremaadest pärineva männiliigiga. Plangud võisid olla kasutatud laeva tekiplankudena. Plangud lõigati pooleks ja paigaldati nn praami vraki peale.
3) Rajatise pealmine osa on laeva põhjaosa. Tegemist on lamedapõhjalise ja suhteliselt madala süvisega alusega ja mida võib seetõttu tinglikult nimetada praami vrakiks. Praami vraki väljapuhastatud osa koosnes peamiselt põhjaosast ja paarist küljeplangust. Säilinud on nii välimine kui sisemine plangutus, kiil ja kiilson, mis viitab vähemalt ühemastilisele alusele. Praami põhjaplangud on tammest, samuti kiil, kaared on okaspuust. Põhjaplangud on umbes 40-50 cm laiused (kõige laiem laud on 525 mm lai) ja 8-9 cm paksused. Praami vraki põhjaplankutest võeti proovid dendrokronoloogiliseks uuringuks. Dendrokronoloogilise uuringu teostas Alar Läänelaid Tartu Ülikoolist. Vastavalt dendrokronoloogilisele uuringule osutus Kadrioru praami plankude aastarõngalaiuste keskmine rida 2eqpra03 sarnaseks Alam-Sileesia tammekronoloogiaga positsioonis, kus Kadrioru praami rea viimane aastarõngas on kohakuti 1674. aastaga. Kadrioru praami dendrokronoloogiline dateering on a.D. 1674 terminus post quem. Kuna plankudel puudub nii koorealune puidupind kui ka maltspuit, siis ei saa kindlaks teha, kui palju aastarõngaid puidu pinnalt puudu on. Kuigi on teada, et Põhja-Poolas kasvanud tammedel on keskmiselt 15 maltspuidu aastarõngast, ei saa selle põhjal ikkagi leida puuduolevate aastarõngaste ligikaudset arvu, kuna ka lülipuidu aastarõngaid on tõenäoliselt laudade servadest maha tahutud. Seega võime dendrokronoloogilise uurimise tulemuse põhjal nentida, et Kadrioru praami plankudeks tarvitatud tammed on raiutud pärast 1674. aastat. Maltspuidu keskmise aastarõngaste arvu (15) eeldusel on tammed raiutud pärast 1689. aastat.

Lisaks mõõdeti ja dateeriti praami kaare ristlõik, mis on erinevalt tammeplankudest männipuidust, sisaldas kokku 197 aastarõngast ning dateerus Östergötlandi männikronoloogia abil a.D. 1690 (t = 6,77). See aastarõngarida ulatub arvatavalt koorealuse puidupinnani ja on heas kooskõlas praamiplankude dateeringuga. Praam ehitati pärast nimetatud aastat.

Sisestatud: 05.07.2018.

Mälestise asukoha kirjeldus


Laevavrakke sisaldav rajatis asub Tallinna linnas Kiikri tn 2 ja Kiikri tn 4 nimelistel kinnistutel. Rajatis jääb täielikult mälestise laevavrakk Tver (rgnr 27886) kaitsevööndisse.
Laevavrakkidest rajatis asub tänasest tänavapinnast keskmiselt nelja meetri sügavusele, kus absoluutne sügavus -1,9 meetrit. Oma algsest asukohast eemaldatud ja algses asukohas säilitatava rajatise peale asetatud detailide absoluutne sügavus on -0,4 meetrit, mis on tänavapinnast 2,5-2,6 allpool.

Sisestatud: 05.07.2018.

Kaitsevööndi ulatus


Laevavrakkidest rajatis jääb täielikult mälestise laevavrakk Tver (rgnr 27886) kaitsevööndisse, ulatudes laevavrakkidest rajatise piiridest rohkem kui 50 meetri kaugusele. Eraldi kaitsevööndit ei ole laevavrakkidest rajatisele määratud.

Sisestatud: 05.07.2018.