Mälestise tunnus

Tüüpilise 20. sajandi alguse kaubaauriku vrakk koos arheoloogilise ja loodusliku kontekstiga.

Mälestise kirjeldus

Sonaripiltidest on näha, et säilinud on kaks kolmandikku laevast Panevėžys – ahter ja keskmine osa. Laeva vööri ei ole näha – see on kas murdunud või põhjasetete all. Auriku tekki ja tekiehitise eraldi elemendid on hävinud. Järelejäänud laevaosa proportsioonid ja tekiehitise koht (roolikamber ei ole säilinud) on samasugused nagu auriku Panevėžys joonisel (jn 1). Sügavus laeva Panevėžys uppumiskohas oli umbes 84,5–85 m, ja sügavus laevavraki kohal umbes 70–75 m.

Mälestise asukoha kirjeldus

Vrakk asub Eesti põhjarannikul, Naissaarest 4,9 meremiili kirdes ja Aegnast 6,2 meremiili loodes Uusmadalast vahetult ida pool.

Mälestise ajalugu

Kaubaaurik Panevežys ehitati 1924. aastal Norras. Viimaseks omanikuks oli alates 1938 Leedu firma Lietuvos Baltijos Lloydas, aurik seilas Leedu lipu all. Panevėžys uppus 1939. aastal sõites soolalaadungiga Leningradist Stockholmi (?). Sel korral ei olnud laeval kaptenit F. Marcinkust, kes kartis NKVD tagakiusamist Leningradis. Laeva juhtis vähese kogemusega I tüürimees Rapolas Semeška. 12. novembril sattus laev Tallinna lähistel tormiga Revalsteini madaliku kaljustele kividele ja uppus suure augu tõttu korpuses. Hukkus 2 meremeest, teised 10 jõudsid päästepaadis Eesti sõjalaeva abiga Aegna saarele.