30977 Asulakoht
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Asulakoht |
---|---|
Mälestise registri number | 30977 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis, veealune mälestis |
Arvel | 05.03.2019 |
Ajutise kaitse alla võetud | 08.03.2019 |
Registreeritud | 11.03.2019 |
X-koordinaat | 686195.36 |
Y-koordinaat | 6497146.00 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(3)
Ajutise kaitse alla võtmine Kivi-, kesk- ja uusaegsete esemete leiukoht, reg nr A30977 Kuupäev: 04.09.2018 |
Ajutise kaitse alla võtmine, peadirektori käskkiri, 8. märts 2019 nr 1.1-5/12-A Kuupäev: 08.03.2019 |
"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.03.2019 käskkiri nr 52 (RT III, 13.03.2019, 1) Kuupäev: 11.03.2019 |
Paikvaatlused(3)
Paikvaatluse kuupäev: 02.09.19
Menetleja: Allveearheoloogia nõunik, Maili Roio
|
Märksõna(6)
Veealune mälestis.
Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht, Leiukohad, Kiviaja esemete leiukoht. |
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Arheoloogilisi leide ja teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht. |
Kirjeldus Lahepera järv paikneb Peipsi läänekaldal 3,5 km kaugusel Alatskivilt Naelavere ürgoru madaldunud vaondis. Järve pikkus 2,6 km, laius 0,5 km, pindala u 100 ha ning sügavus keskmiselt 2 m ulatudes maksimaalselt 4,2 m. Järv on geoloogilises minevikus olnud Peipsi järve laheks olles tänaseks Peipsist eraldatud madala rannavalliga. Ligilähedaselt hinnatakse Lahepera järve eraldumise ajaks mitte varem kui 1290–1070 aastat tagasi. Rannavallist läbi kulgeb Lahe jõgi, mille kaudu on Lahepera järv ühenduses Peipsiga ja sealt tulenevalt on järve veetase suhteliselt sarnane Peipsi veetasemega ja kontrollitud viimase poolt. Mineraalses pinnases eksisteeriva Lahepera järvenõo sügavus ulatub 10 m ja see on täitunud kuni 9 m paksuselt orgaaniliste setetega, valdavalt järvemudaga. |
Asukoha kirjeldus Asulakoht paikneb Alatskivi-Varnja maanteest ligikaudu 150 meetrit edelas, Lahepera järve põhjapoolses kaldavööndis. |
Kaitsevööndi ulatus 50 meetri laiune kaitsevöönd mälestise piirist arvates. |
Üldinfo Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine jällegi aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud. |