Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Aarna ristimets
Mälestise registri number 30989
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ajalooline looduslik pühapaik
Arvel 27.11.2018
Registreeritud 26.06.2021
X-koordinaat 673832.39
Y-koordinaat 6439276.41
Ava kaardil

Paikvaatlused(1)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 18.04.22

Menetleja: Looduslike pühapaikade nõunik, Pikne Kama

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Rahvapärimusega seotud koht.

Mälestise tunnus


Ristimets vastab nii riikliku kaitse üldistele kriteeriumitele kui ka ajaloolise loodusliku pühapaiga kriteeriumitele. Nendest olulisemad on selektiivsus ja pärimuse või tavade järjepidevus. Ristimetsad on osa Lõuna-Eesti matusekombestikust ja vaimsest kultuurist. Kagu-Eesti ristimetsad on ainukesed, mis on säilinud kunagi palju laiemalt levinud traditsioonist teha matuste käigus tee kõrval kasvavale puule rist. Ristide lõikamise traditsiooni Eestis on 17. sajandil kirjeldatud J. A. von Brandi ja A. Oleariuse reisikirjades. Ajalooliste allikate andmetel olid ristimetsad levinud ka naabermaades ja laiemalt Eestis, veel 20. sajandi esimesel poolel näiteks ka Saaremaal ja Viljandimaal. Soomes ja Põhja-Lätis dokumenteeritud ristipuude traditsioon on praeguseks praktiliselt välja surnud. Ka enamus Kagu-Eesti ristimetsi on hävinenud 20. või 21. sajandil seoses teede õigvendamise või laiendamisega ning metsamajandamise käigus. Tänapäeval säilinud ristimetsades on füüsiline tõend (puul paiknevad ristid), mis seostavad neid matuste käigus toimunud rituaalsete tegevustega ja vaimse pärandiga, mida antakse edasi suulise pärimuse kaudu. Võrdluses teiste looduslike pühapaikadega, kus tihti on paiga traditsiooniline rituaalne kasutamine katkenud, siis ristimetsi kasutatakse jätkuvalt ka tänapäeval tavandist lähtuvalt.

Sisestatud: 26.03.2021.

Kirjeldus


Aarna ristimets paikneb Põlva maakonnas, Põlva vallas, Aarna külas, Põlva-Saverna tee mõlemas küljes – lõuna küljes ligikaudu 250 meetri pikkusel alal ja põhjaküljes ligikaudu 130 meetri pikkusel alal. Nähtavasti seostub ristimets matuseteekonnaga Põlva surnuaiale. 2012. aasta inventuuri ajal loeti maanteest põhja pool kokku 16 ristipuud (15 mändi ja 1 kuusk) ja lõuna pool 36 (24 mändi ja 12 kuuske) ehk kokku 43 ristipuud. 2020. aasta ülevaatuse käigus kokku 28 ristipuud, nendest 18 lõuna pool teed ja 10 põhja pool teed. Ristimetsa lõunapoolsel alal on vahemikus 2011–2015 tehtud lageraie ja tee äärde on jäetud väike puude riba, mille seas leidub rohkesti ristipuid. Üksikuid lõikusest säästetud ristipuid paikneb ka lageraielangil teest kaugemal. Mälestise põhjapoolne ala on looduslikult paremini säilinud, kuigi ülevaatuse ajal 2020. aasta septembris oli läbi ristimetsa ala tehtud hiljuti sirge metsatee koos laia koridoriga.

Sisestatud: 26.03.2021.

Üldinfo


Ristimetsad ja ristipuud on füüsiline jälg ja tõendus ristilõikamise kombest. Ristipuid hoiti ja seal mälestati lahkunut, kellele rist lõigati. Lõuna-Eesti matusekombestiku üheks osaks on olnud risti puusse lõikamine lahkunu viimasel teekonnal kodust kalmistule. Risti lõikajaks on reeglina lahkunu meessoost sugulane, sageli ristipoeg. Pärast risti lõikamist mälestatakse surnut ja juuakse pits viina või puskarit. Ristilõikamise traditsioon matusetalituse osana on tänaseks säilinud vaid Lõuna-Eestis, valdavalt ajaloolisel Võrumaal. Andmeid on, et 1930.–40. aastatel oli ristilõikamise tava veel täiesti elujõuline ka Saaremaal, kus lisaks ristimärgile lõigati puukoorde ka peremärke. Lisaks Eestile on ristilõikamise kombest teateid ka Põhja-Lätist, kus usuti, et puusse lõigatud rist aitab lahkunul leida viimsel kohtupäeval kodutee. Ühel puul võib olla üks või mitu risti.

Sisestatud: 13.03.2021.