Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Erastvere ristimets
Mälestise registri number 30991
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 27.11.2018
Registreeritud 26.06.2021
Mälestise liik ajalooline looduslik pühapaik

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Rahvapärimusega seotud koht.

Mälestise tunnus


Ristimets vastab nii riikliku kaitse üldistele kriteeriumitele kui ka ajaloolise loodusliku pühapaiga kriteeriumitele. Nendest olulisemad on selektiivsus ja pärimuse või tavade järjepidevus. Ristimetsad on osa Lõuna-Eesti matusekombestikust ja vaimsest kultuurist. Kagu-Eesti ristimetsad on ainukesed, mis on säilinud kunagi palju laiemalt levinud traditsioonist teha matuste käigus tee kõrval kasvavale puule rist. Ristide lõikamise traditsiooni Eestis on 17. sajandil kirjeldatud J. A. von Brandi ja A. Oleariuse reisikirjades. Ajalooliste allikate andmetel olid ristimetsad levinud ka naabermaades ja laiemalt Eestis, veel 20. sajandi esimesel poolel näiteks ka Saaremaal ja Viljandimaal. Soomes ja Põhja-Lätis dokumenteeritud ristipuude traditsioon on praeguseks praktiliselt välja surnud. Ka enamus Kagu-Eesti ristimetsi on hävinenud 20. või 21. sajandil seoses teede õigvendamise või laiendamisega ning metsamajandamise käigus. Tänapäeval säilinud ristimetsades on füüsiline tõend (puul paiknevad ristid), mis seostavad neid matuste käigus toimunud rituaalsete tegevustega ja vaimse pärandiga, mida antakse edasi suulise pärimuse kaudu. Võrdluses teiste looduslike pühapaikadega, kus tihti on paiga traditsiooniline rituaalne kasutamine katkenud, siis ristimetsi kasutatakse jätkuvalt ka tänapäeval tavandist lähtuvalt.

Sisestatud: 26.03.2021.

Mälestise kirjeldus


Erastvere ristimets paikneb Põlva maakonnas, Kanepi vallas, Erastvere külas Kanepi-Leevaku tee lõuna küljes ligikaudu 100 m pikkusel alal. Tõenäoliselt seostuvad ristid matuse teekonnaga Kanepi surnuaeda. Arvestades seda tõika on märkimisväärne, et ristimets asub matuserongi minemise suunas vasakut kätt, mitte paremat, nagu näib olevat üldine traditsioon. Kuna metsa ala on väike, siis on ristipuud metsas üsna kontsentreeritult. Ristid on lõigatud kuuskedesse ja mändidesse. 2013. aasta inventuuri käigus loendati kokku 31 ristipuud. 2020. aasta ülevaatuse ajal loendati kokku 26 ristipuud. Paljudel puudel on üle ühe ristimärgi. Ristimetsa ala on lõikustest puutumata ja selle seisund seetõttu väga hea. Ristipuud paiknevad ka sama tee ääres mälestisest ~250 läänes.

Erastvere ristimetsa ristitegemist kirjeldatakse 1997. aastal kogutud pärimusteates:
Erastvere mõisa mets, kus ristisid tõmmatakse. Kui matuserong läheb, siis. Õkva omaksed, aga ta on peaaegu ütskõik. Orkester ka mäng ja pakutas ka midagi. Torti ja, väike pitsike ka. Tu on niikuinii mälestuses, et kui omakse müüdü lähvä, et on risti tettü. Kui üüts rist on ees, siis teeb tese puu pääle. Kase pääle ikka ei tehta – kuus või mänd. (EFA I 21, 22 (15)

Sisestatud: 26.03.2021.

Üldinfo


Ristimetsad ja ristipuud on füüsiline jälg ja tõendus ristilõikamise kombest. Ristipuid hoiti ja seal mälestati lahkunut, kellele rist lõigati. Lõuna-Eesti matusekombestiku üheks osaks on olnud risti puusse lõikamine lahkunu viimasel teekonnal kodust kalmistule. Risti lõikajaks on reeglina lahkunu meessoost sugulane, sageli ristipoeg. Pärast risti lõikamist mälestatakse surnut ja juuakse pits viina või puskarit. Ristilõikamise traditsioon matusetalituse osana on tänaseks säilinud vaid Lõuna-Eestis, valdavalt ajaloolisel Võrumaal. Andmeid on, et 1930.–40. aastatel oli ristilõikamise tava veel täiesti elujõuline ka Saaremaal, kus lisaks ristimärgile lõigati puukoorde ka peremärke. Lisaks Eestile on ristilõikamise kombest teateid ka Põhja-Lätist, kus usuti, et puusse lõigatud rist aitab lahkunul leida viimsel kohtupäeval kodutee. Ühel puul võib olla üks või mitu risti.

Sisestatud: 13.03.2021.