Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Sarupalu ristimets
Mälestise registri number 31001
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ajalooline looduslik pühapaik
Arvel 27.11.2018
Registreeritud 26.06.2021
X-koordinaat 648240.80
Y-koordinaat 6387445.87
Ava kaardil

Paikvaatlused(1)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 30.07.21

Menetleja: Looduslike pühapaikade nõunik, Pikne Kama

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Rahvapärimusega seotud koht.

Mälestise tunnus


Ristimets vastab nii riikliku kaitse üldistele kriteeriumitele kui ka ajaloolise loodusliku pühapaiga kriteeriumitele. Nendest olulisemad on selektiivsus ja pärimuse või tavade järjepidevus. Ristimetsad on osa Lõuna-Eesti matusekombestikust ja vaimsest kultuurist. Kagu-Eesti ristimetsad on ainukesed, mis on säilinud kunagi palju laiemalt levinud traditsioonist teha matuste käigus tee kõrval kasvavale puule rist. Ristide lõikamise traditsiooni Eestis on 17. sajandil kirjeldatud J. A. von Brandi ja A. Oleariuse reisikirjades. Ajalooliste allikate andmetel olid ristimetsad levinud ka naabermaades ja laiemalt Eestis, veel 20. sajandi esimesel poolel näiteks ka Saaremaal ja Viljandimaal. Soomes ja Põhja-Lätis dokumenteeritud ristipuude traditsioon on praeguseks praktiliselt välja surnud. Ka enamus Kagu-Eesti ristimetsi on hävinenud 20. või 21. sajandil seoses teede õigvendamise või laiendamisega ning metsamajandamise käigus. Tänapäeval säilinud ristimetsades on füüsiline tõend (puul paiknevad ristid), mis seostavad neid matuste käigus toimunud rituaalsete tegevustega ja vaimse pärandiga, mida antakse edasi suulise pärimuse kaudu. Võrdluses teiste looduslike pühapaikadega, kus tihti on paiga traditsiooniline rituaalne kasutamine katkenud, siis ristimetsi kasutatakse jätkuvalt ka tänapäeval tavandist lähtuvalt.

Sisestatud: 26.03.2021.

Mälestise kirjeldus


Sarupalu (ka Saru või Hargla) ristimets asub ajaloolisel Võrumaal, tänapäeval Võru maakonna ja Valga maakonna piiril. Ristimets paikneb Hargla-Saru maantee põhjaküljel ligikaudu 2,5 km pikkusel lõigul. Ristimets seostub matuseteekonnaga Hargla surnuaiale. Sarupalu ristimets on okaspuumets, kus kasvavad kuused ja männid. Riste on traditsiooniliselt lõigatud mõlemasse puuliiki. Komme on Hargla kirikukihelkonnas levinud inimpõlvi, juhuslikult on seda kommet dokumenteeritud alates 20. sajandi algusest, süstemaatiliselt alates 1990ndatest. Näiteks on Sarupalu ristimetsa kohta on kirjutatud artikkel 1932. aasta Maalehes. 20. sajandi jooksul on selle kohta kogutud arvukaid pärimusteateid. 2000. aasta inventuuri põhjal oli metsas kokku 401 puud ja 657 ristimärki. 2012. aasta looduslike pühapaikade inventuuri käigus Hargla kihelkonnas loendati kokku ligi 300 ristipuud. Tegemist on suurima ristimetsaga Eestis. Üldjoontes on ristimets looduslikult hästi säilinud, kuigi Hargla-Saru teest kaugematele aladele on erinevatel aegadel lõigatud lageraielanke. Ristimetsa keskosas on lõik, kus ristimetsast on säilinud 15 m laiune riba tee ääres. 2020. aasta ülevaatuse käigus dokumenteeriti värske rist, mis tõendab, et ristimetsa traditsiooniline kasutus on ka tänapäeval elujõuline.

Sisestatud: 26.03.2021.

Üldinfo


Ristimetsad ja ristipuud on füüsiline jälg ja tõendus ristilõikamise kombest. Ristipuid hoiti ja seal mälestati lahkunut, kellele rist lõigati. Lõuna-Eesti matusekombestiku üheks osaks on olnud risti puusse lõikamine lahkunu viimasel teekonnal kodust kalmistule. Risti lõikajaks on reeglina lahkunu meessoost sugulane, sageli ristipoeg. Pärast risti lõikamist mälestatakse surnut ja juuakse pits viina või puskarit. Ristilõikamise traditsioon matusetalituse osana on tänaseks säilinud vaid Lõuna-Eestis, valdavalt ajaloolisel Võrumaal. Andmeid on, et 1930.–40. aastatel oli ristilõikamise tava veel täiesti elujõuline ka Saaremaal, kus lisaks ristimärgile lõigati puukoorde ka peremärke. Lisaks Eestile on ristilõikamise kombest teateid ka Põhja-Lätist, kus usuti, et puusse lõigatud rist aitab lahkunul leida viimsel kohtupäeval kodutee. Ühel puul võib olla üks või mitu risti.

Sisestatud: 13.03.2021.