Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Narva vangilaagri kalmistu
Mälestise registri number 31029
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.07.2019
Registreeritud 28.07.2020
Liigitus ajaloomälestis

Mälestise tunnus


Narva vangilaagri kalmistu puhul tegemist matmispaigaga, mis kannab endas mälestust Eestis II maailmasõjale järgnenud poliitilistest sündmustest, toimunud repressioonidest ning neis hukkunud inimestest olles oluline II maailmasõjale järgnenud ajalooprotsesside tunnistaja, seda nii Eesti kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Sisestatud: 06.05.2020.

Mälestise kirjeldus


Kalmistu on loode-kagusuunaline ristkülikukujuline ala pindalaga 5200 ruutmeetrit. Kalmistu piirneb kirde, edela ja loodeküljelt kuivenduskraavidega, kaguküljelt Siivertsi kalmistut poolitava jalgteega.
Piiratud ligipääsuga ning salastatud hauakohtadega ala oli aastakümnete jooksul võsastunud ning kuivenduskraavide puhastamatta jätmise tõttu sattunud liigvee alla. 2017-2018.a on kuivenduskraave puhastatud ja süvendatud, samuti on eemaldatud võsa. Säilinud on matusekiht ning mõningad vangilaagri sulgemise järel vangilaagris hukkunute haudadele omaste poolt paigaldatud hauatähised. Kalmistu loodeküljele on paigaldatud infotahvel ja vangilaagris hukkunute mälestustahvel.

Sisestatud: 06.05.2020.

Mälestise asukoha kirjeldus


Narva vangilaagri kalmistu asub Sutthoffi linnaosas Siivertsi kalmistu maaüksuse edelaosas. Juurdepääs kalmistule Jõesuu tänavalt 300 m piki Karjamaa tänavat edela suunas, jalgrattatee ülekäigukohalt 100 m kagu suunas.

Sisestatud: 06.05.2020.

Mälestise ajalugu


Narva vangilaager (Otelnõi lagernõi punkt 4 (OLP-4)) oli üks Narva-Sillamäe uraanikombinaadi seitsmest laagrist. Tegutses aastatel 1944 kuni 1955. Vangilaagri kalmistu ala eraldas Narva linna TSN Täitevkomitee Siivertsi kalmistu läänepoolsesse serva osaliselt Aleksandri ja Peetri koguduste uuele kalmistuosale. Algul toimus matmine olemasolevate haudade peale ja vahele, matmisala läänepoole nihkudes toimus matmine ridade kaupa. Hauad tähistati nummerdatud vaiadega. Matmispaiga hauakohad olid avalikkusele ja omastele salastatud. Täpsed asukohad on teada vaid poolel tosinal haual. Nimeliselt on kalmistule maetuist teada 26 Eesti Vabariigi kodanikku ja 35 ukrainlast. Eestlaste hulgas on nt arstiteadlane, kuulus kirurg ja Vabadusristi kavaler Georg Bernhard Järvekülg, Eesti Vabariigi Sõjakooli viimane ülem Verner Ernst Harald Trossi, tuntud insener ja haridustegelane Herman Voldemar Reier, kes oli aastatel 1919–1932 Tallinna Tehnikumi direktor. Kalmistu korrastustöödega alustati 1990te alguses, 2002.a. paigaldati kalmistule Eesti MuinsuskaitseSeltsi eestvõttel infotahvel, 2010.a. avati laagris hukkunute mälestustahvel. Vabatahtlike muinsuskaitsjate, ukrainlaste Narva ühenduse, Narva Eesti Seltsi liikmete,
Kaitseväe ajateenijate ning Narva Linnavalitsuse koostöös on heakorratalgud ning maetute mälestamine jätkunud käesoleva ajani.

Sisestatud: 06.05.2020.

Kaitsevööndi ulatus


Eraldi kaitsevööndit ei kehtestata

Sisestatud: 06.05.2020.