Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Hävitaja Jakov Sverdlov vrakk
Mälestise registri number 31100
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis, veealune mälestis
Arvel 05.02.2020
Registreeritud 05.01.2023
X-koordinaat 603478.65
Y-koordinaat 6635616.33
Ava kaardil

Märksõna(1)

Veealune mälestis.

Kirjeldus


Hävitaja Jakov Sverdlov vrakk asub merepõhjas ligi 70 meetri sügavusel, vraki kõrgeimas punktis on vee sügavus üle 76 meetri. Merepõhjast väljaulatuva ahtriosa mõõtmed on 62 x 26,5 x 6,3 meetrit, vööriosa mõõtmed 23,6 x 9,8 x 8,2 meetrit. Suuremate purustuste jälgi ongi näha laeva murdumiskohas.

Sisestatud: 04.01.2023.

Ajalugu


Jakov Sverdlov on Vene Novik klassi hävitaja, millest on edasi arendatud veel neli erinevat klassi, kaks neist Läänemere jaoks (Orfjei klassi hävitajad– tuvastatud 2 vrakki ja Izjaslav klassi hävitajad – säilinud üks vrakk Eesti vetes). Jakov Sverdlov on esimesena ehitatud Novik klassi hävitaja.
Pikkus 102,4, laius 9,5 ja süvis 3 meetrit. Meeskond 168 inimest.
Hävitaja Jakov Sverdlov kuulub Vene impeeriumi Novik-klassi hävitajate hulka, mida kasutati I ja II maailmasõjas. Jakov Sverdlov oli selle klassi esimene laev, kuid lisaks kuulusid sinna klassi veel 4 gruppi laevu, kokku 52 laeva. Jakov Sverldov ehitati 1910. aastal Putilovski tehases ning algselt oli selle nimeks Novik. Nime Jakov Sverdlov sai ta eri andmetel aastal 1923 või 1926. Novik oli üks I maailmasõja-aegseid kiiremaid laevu. Esimest korda kasutati selle laeva puhul kütusena kivisöe asemel diislit.
I maailmasõja ajal tegutses Vene Balti laevastikus ning peamiselt veeskas Läänemeres miine. 1917. aastal läks laev bolševike kätte ning 1923/1926. aastal nimetati ümber Jakov Sverdloviks (nõukogude revolutsionääri järgi).
Maailmasõdade vahelisel perioodil laeva relvastust täiustati ning II maailmasõjas läks laev uuesti kasutusse. 1940. aastal nimetati Jakov Sverdlov treeninglaevaks, kuni 1941. aastal kutsuti uuesti teenistusse ja arvati Balti laevastiku kolmandasse hävitajate divisjoni. Jakov Sverdlovi kasutati lipulaev Kirovi eskordina punavägede Tallinnast evakueerumisel 1941. aasta augustis ning hukkus Juminda miinilahingus.

Sisestatud: 04.01.2023.