Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Viljandi raekoja kell-ajanäitaja
Mälestise registri number 31103
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Arvel 13.02.2020
Registreeritud 04.05.2021
Mälestise liik tehnikamälestis

Märksõna(4)

Kunst, Objekt, Kell, Ajanäitaja.

Mälestise tunnus


Mälestiseks tunnistamise menetluses on hinnatud Viljandi raekoja kell-ajanäitaja vastavust nii riikliku kaitse üldistele kriteeriumitele kui tehnikamälestise kriteeriumitele.

Selle objekti kaalukamatest üldistest kriteeriumitest saab esile tuua selektiivsust, originaalsubstantsi säilivust ja head tehnilist seisukorda. Kell-ajanäitaja on ajaloolise linnasüdame iseloomulik detail, jälg 1930. aastatel aset leidnud Eesti linnasüdamete moderniseerimisest, hästi säilinud 1930. aastate kellamehhanismi ainulaadne näide Eestis ning selle originaalsubstants on tervikuna väga hästi säilinud ja kasutatavas seisukorras.

Selle objekti suurima kaaluga tehnikamälestise kriteerium on haruldus. Viljandi raekoja kell-ajanäitaja esindab oma tootmise ajal Euroopas küll juba laialt levinud, kuid tehnika arengu seisukohalt siiski silmapaistvat lahendust. II maailmasõja purustused ning sõjale järgnenud aastakümnetel toimunud üleminek elektroonilistele kell-ajanäitajatele on muutnud Viljandi raekoja kell-ajanäitaja lahenduse haruldaseks kogu Euroopas. Viljandi raekoja elektrilise ülestõmbe ja pika käigutagavaraga kell-ajanäitaja esindas paigaldamise ajal Eesti mõistes silmapaistvat ja uuenduslikku lahendust.

Sisestatud: 02.03.2021.

Mälestise kirjeldus


Kell-ajanäitaja koosneb emakellast, löögimehhanismi käivitamiseks mõeldud harukellast (kellamängu juhist) ja ajamist ning tornis asuvast neljast numbrilauaga tütarkellast (iga sihverplaadi taga üks ajam) ja löögikellast. Kell lööb pooltunnil ühe löögi ja täistundidel vastavalt tundide arvule.

Ajalooline emakell on küll süsteemist lahti ühendatud (arvatavasti 1980. aastatel), kuid töötab autonoomsena ja on süsteemi tagasiühendatav ning oma praeguses asukohas ka oluline interjööridetail. Kella elektrisüsteem on säilinud algsel kujul, kuid dubleeritud kaasaegsete juhtmete ja kaitsmetega. Tornis olev löögikell pärineb vanast raekojast. Kasuuses olevad numbrilauad on sekundaarsed, kuid säilinud on üks algupärane numbrilaud. Kell-ajanäitaja ajaloolise lahenduse juurde kuulusid veel kaks seinakelladest tütarkella, mille asukoht on tänaseks teadmata.

Sisestatud: 02.03.2021.

Mälestise kirjeldus


Tänaseni säilinud kell-ajanäitajal on algupärastest osadest säilinud ajalooline emakell, löögimehhanismi käivitamiseks mõeldud harukell (kellamängu juht) ja ajam ning neli tütarkella ja löögikell.

Kell on suures osas algsena säilinud, kuid töötab hetkel autonoomsena. Kellal on pendel-regulaator. Pendli pikkus on ligikaudu 1 meeter. Sellise pendli omavõnkumiste poolperiood (aeg, mille jooksul pendel liigub ühest äärmisest asendist teise) on üks sekund. See tagab kella osadele suhteliselt vähese pöörlemise ja seetõttu ka vähese kulumise. Ajalooline emakell ühendati süsteemist lahti arvatavasti 1980. aastatel.

Uus emakell ja selle kuumreservkell – on kasutusel ajaloolise emakella asemel tornis olevate seierite ja kellamängu juhtimiseks. Esmalt välja vahetatud ilmset 1980. aastatel (praegune varu- ehk kuumreservkell) ning siis omakorda asendatud 2020. aasta jaanuaris kaasaegse süsteemiga (HASSEB Masterclock A1722). Uut emakella võib vajadusel vahetada, ei ole osa mälestisest, samuti ei ole osa mälestisest 1980. aastatel kasutusel võetud emakell, tänane kuumreservkell.

Löögimehhanismi käivitamise harukell (kellamängu juht) ja ajam (AEG-SUM) – kasutusel kellamängu juhtimiseks (paneb löögikella lööma pooltundidel ühe löögi ja täistundidel tundide arvule vastava hulga lööke), paikneb raekoja kolmandal korrusel olevas kambris. Lööke juhtivas mehhanismis olid varem kasutusel elavhõbedalülitid ja kiiruse regulaator. Praeguseks on need täiendatud releega (230 VAC) ehk asendatud mehhaanilisega. Muus osas on kogu mehhanism säilinud originaalsena.

Kella elektrisüsteem on säilinud algsel kujul ja asukohal, kuid on ohutuse eesmärgil vooluringist lahti ühendatud. Kasutatakse kaasaegseid juhtmeid, kaitsmeid ja ühendusi. Algupärased juhtmed, kaitsmed ja muu on säilitatud oma algsel asukohal.

Neli tütarkella – paiknevad raekoja tornis, kõigil neljal küljel ja näitavad kellaaega. Iga numbrilaua taga on üks ajam (AEG SUM), ehk tütarkell, st et tornis on neli eraldi mehhanismi, mis on säilinud autentsena. Ajamid on ühendatud raekoja kolmandal korrusel kambris asuva kaasaegse emakellaga. Lisaks on säilinud vähemalt üks algse kujundusega numbrilaud (asub Laidoneri plats 5 hoone keldris), mis on võimalik tulevikus kella restaureerimistöid tehes numbrilaua kujunduses aluseks võtta. Tornis praegu paiknevate ajanäitajate sihverplaadid on sekundaarsed ning nende kujundus on algsele kujundusele küll stiililiselt sarnane, kuid pole üksühele sama.

Löögikell elektrilise löögivasaraga – asub torni tipus. Löögikell pärineb vanast raekojast. Elektriline löögivasar on ühendatud kolmandal korrusel asuva löögimehhanismi käivitamiseks mõeldud harukella ja ajamiga, millest lähtuv impulss paneb vasara lööma, nii et kostub kellamäng. Vanas raekojas kasutusel olnud kella ajalooline löögivasar ehk tila on säilinud raekoja pööningul.

Kella hooldaja kaitse alla võtmise ajal (kevad 2021) Toivo Lõhmuse sõnul kuulusid ajaloolise lahenduse juurde veel kaks ajaloolise emakellaga ühendatud seinakelladest tütarkella, kuid nende asukoht on tänaseks teadmata.

Sisestatud: 02.03.2021.

Mälestise asukoha kirjeldus


Ajalooline emakell asub Viljandi raekoja esimesel korrusel ning toetub põrandale ehk on nn põranda- või kappkell (mõõtmed 270x500x2200). Ajalooline emakell ühendati süsteemist lahti arvatavasti 1980. aastatel. Ajalooline emakell on ajalooliselt paiknenud raekoja esimesel korrusel sekretäri ruumis. Pärast raekoja remonti 2020. a suvel paigutati emakell omaniku soovil raekoja fuajeesse (et oleks nähtavamal kohal).

Muinsuskaitselisest seisukohast on oluline, et emakell paikneks algses hoones, kuna see on kell-ajanäitaja osa ja ka oluline interjööridetail.

Sisestatud: 15.03.2021.

Mälestise ajalugu


Viljandi raekotta 1932. aastal paigaldatud kell-ajanäitaja pärineb Saksamaalt AEG tehasest, selle on kujundanud AEG tollane disainer Peter Behrens (1868-1940).

Sisestatud: 15.03.2021.

Meedia


Ülo Stöör. Raekoja kella lood. Sakala 13.12.2018
https://sakala.postimees.ee/6475975/raekoja-kella-lood
Marko Suurmägi. Eksperdid on Viljandi raekoja kella kuulutanud väga haruldaseks ja väärtuslikuks. Sakala 15.10.2019
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sakala20191015.2.5.10
Viljandi raekoja kell-ajanäitajast võib saada kultuurimälestis. Viljandi.ee 16.02.2021
Sigrid Koorep. Viljandi raekoja tornis aeg seisab jaanipäevani. Sakala 10.06.2021
https://sakala.postimees.ee/7269022/viljandi-raekoja-tornis-aeg-seisab-jaanipaevani

Sisestatud: 15.03.2021.