Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Hinovariku ristimets
Mälestise registri number 31116
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 02.09.2020
Registreeritud 26.06.2021
Mälestise liik ajalooline looduslik pühapaik

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Rahvapärimusega seotud koht.

Mälestise tunnus


Ristimets vastab nii riikliku kaitse üldistele kriteeriumitele kui ka ajaloolise loodusliku pühapaiga kriteeriumitele. Nendest olulisemad on selektiivsus ja pärimuse või tavade järjepidevus. Ristimetsad on osa Lõuna-Eesti matusekombestikust ja vaimsest kultuurist. Kagu-Eesti ristimetsad on ainukesed, mis on säilinud kunagi palju laiemalt levinud traditsioonist teha matuste käigus tee kõrval kasvavale puule rist. Ristide lõikamise traditsiooni Eestis on 17. sajandil kirjeldatud J. A. von Brandi ja A. Oleariuse reisikirjades. Ajalooliste allikate andmetel olid ristimetsad levinud ka naabermaades ja laiemalt Eestis, veel 20. sajandi esimesel poolel näiteks ka Saaremaal ja Viljandimaal. Soomes ja Põhja-Lätis dokumenteeritud ristipuude traditsioon on praeguseks praktiliselt välja surnud. Ka enamus Kagu-Eesti ristimetsi on hävinenud 20. või 21. sajandil seoses teede õigvendamise või laiendamisega ning metsamajandamise käigus. Tänapäeval säilinud ristimetsades on füüsiline tõend (puul paiknevad ristid), mis seostavad neid matuste käigus toimunud rituaalsete tegevustega ja vaimse pärandiga, mida antakse edasi suulise pärimuse kaudu. Võrdluses teiste looduslike pühapaikadega, kus tihti on paiga traditsiooniline rituaalne kasutamine katkenud, siis ristimetsi kasutatakse jätkuvalt ka tänapäeval tavandist lähtuvalt.

Sisestatud: 26.03.2021.

Mälestise kirjeldus


Hinovariku ristimets paikneb Põlva maakonnas, Kanepi vallas, Piigandi külas Kanepi-Ihamaru tee ääres ligi 520 meetri pikkusel ajal. Enamus ristipuudest paikneb tee loode küljes, aga kaks puud on ka kagu küljes. Nähtavasti seostub ristimets matuseteekonnaga Kanepi surnuaiale. 2013. aasta inventuuri ajal loendati ristimetsas kokku 23 ristipuud. Ristipuudeks olid peamiselt kuused ja männid, aga leidus ka neli ristikaske ning üks ristihaab. Haruldane ristihaab oli dokumenteeriti ka 2020. aasta ülevaatuse käigus. 2020. aasta ülevaatuse ajal loendati kokku 20 ristipuud. Põhja osas paiknes neist kolm üksikpuudena lageraielangil, millest kaks olid kuivanud. Ristimetsa alal paiknevad lageraielangid, mis suures osas on lõigatud vahemikus 2017–2019. Lageraielankidele jäeti püsti üksikud ristipuud. Ristimetsa alale jääb veel nii vanemaid lageraielanke kui ka metsi, kus on harvendusraiet või sanitaarraiet tehtud. Siiski on ristimetsas lõike, kus ristimets paikneb looduslikult hästi säilinud vanas metsas.

Sisestatud: 26.03.2021.

Üldinfo


Ristimetsad ja ristipuud on füüsiline jälg ja tõendus ristilõikamise kombest. Ristipuid hoiti ja seal mälestati lahkunut, kellele rist lõigati. Lõuna-Eesti matusekombestiku üheks osaks on olnud risti puusse lõikamine lahkunu viimasel teekonnal kodust kalmistule. Risti lõikajaks on reeglina lahkunu meessoost sugulane, sageli ristipoeg. Pärast risti lõikamist mälestatakse surnut ja juuakse pits viina või puskarit. Ristilõikamise traditsioon matusetalituse osana on tänaseks säilinud vaid Lõuna-Eestis, valdavalt ajaloolisel Võrumaal. Andmeid on, et 1930.–40. aastatel oli ristilõikamise tava veel täiesti elujõuline ka Saaremaal, kus lisaks ristimärgile lõigati puukoorde ka peremärke. Lisaks Eestile on ristilõikamise kombest teateid ka Põhja-Lätist, kus usuti, et puusse lõigatud rist aitab lahkunul leida viimsel kohtupäeval kodutee. Ühel puul võib olla üks või mitu risti.

Sisestatud: 13.03.2021.