Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 31140
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 19.07.2022
Ajutise kaitse alla võetud 18.01.2022
Registreeritud 05.01.2023
X-koordinaat 590597.13
Y-koordinaat 6528653.49
Ava kaardil

Paikvaatlused(1)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 03.05.22

Menetleja: Järvamaa nõunik, Maarja Tomps

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Kirjeldus


Asulakoht kattub Paide linna kesk- ja varauusaegsete hoonestusaladega, mille piiritlemisel tugineti ajaloolistele materjalidele (Tamla, T., Alttoa, K., Hansar, L., Kadakas, V., Kala, T., Nurk, R., Orro, O., Pärn, A. 2019. Eesti linnaehituse ajalugu. Keskajast tsaariaja lõpuni. Peatoimetaja ja koostaja Hansar, L.; toimetaja Randla, A. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia).

Ajalooliste kaartide põhjal on osade keskaegsete hoonete (raekoda, Katariina kirik , seek, veski) ja tolleaegse tänavavõrgu asukohad tuvastatud, keskaegse linnuse varemed on säilinud. Varauusaegse Paide tänavavõrk ja hoonestusala on kujutatud 17. sajandi ajaloolistel kaartidel, millest nähtub, et keskaegse linnuse juurde kujunenud reeglipärane tänavaskeem säilis ka toona.

Kuna senised arheoloogilised uuringud on toimunud enamjaolt tänavate tsoonis, siis valdava osa kesk ja varauusaegsete kruntide arheoloogilise kultuurkihi kohta info puudub, kuid osadel kinnistutel, kus arheoloogilisi uuringuid on tehtud (nt Posti tn 12, Rüütli tn 10 ja Rüütli tn 12), on varasemate ehitusjäänuste olemasolu kinnitust leidnud, mis tõendab tänavavõrgu vaheliste alade hoonestust. Seega on asulakoha piires ajalooliste allikate ja seniste arheoloogiliste uuringute põhjal suur tõenäosus arheoloogilise kultuurkihi, sh varasemate ehitiste struktuuride esinemiseks.

Sisestatud: 21.07.2021.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine jällegi aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 13.07.2022.