Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Elamu Pärnu mnt.67, 1909-1910.a., 1945.a., 1982.a.
Mälestise registri number 3119
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 15.04.1997
Registreeritud 15.04.1997
Mälestise vana number 143
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 20.06.18

Inspektor: TLPA praktikant, Kirsi Kajamäe

Märksõna(7)

Ehitised, Ehitiste liigid, Elamu, Eramu, Ehitusperioodid, 1841-1917, 1940-1991.

Mälestise tunnus


Põhjamaise rahvusromantistliku elamu ésindaja, arhitektide Aleksei Bubõri ja Nikolai Vassiljevi loomingu ilmekas näide.

Sisestatud: 17.09.2018.

Mälestise kirjeldus


Kolmekorruseline juugendstiilis kivimaja mahuliseks aktsendiks on esifassaadide nurgal kumerast seinapinnast väljakasvav stiliseeritud poolsammastele toetuva kelluse kujulise kupliga ümartorn. Esifassaade ilmestavad liseenide ja ornamentidega kaunistatud lainjad frontoonid. Põhjamaisele rahvusromantismile viitavad siledate krohv- ja klaaspindade vaheldumine jämedakoelise kivirustikaga. Hoone keskel on avar trepikojahall, mille ümber koonduvad ülejäänud ruumid - esik, kabinet (nüüd garderoob), salong (vestibüül), talveaed ja söögituba (ametiruumid), ülakorrusel laste- ja magamistoad (tseremoonia jm. ruumid). Hoone hoovipoolsesse ossa jäi omaette trepikojaga köögikompleks (nüüd ametiruumid). Maja esikülge ümbritses skulptuuridega terrass, kuhu pääses nii salongist (nüüd peasissepääs) kui ka söögitoast, ning looklevate jalutusteede ja vestluspaviljonidega park. Viimase ümberehituse ajal ehitati välja katuse- ja keldrikorrus (tseremooniaruumid ja baar). Praeguses sisekujunduses väärivad märkimist nn uusjuugendi stiilis Eeva-Aet Jänese (1942) freskod vestibüülis, Dolores Hoffmanni (1937) vitraažid ja Maire Hääle (1939) valgustid. Lisaks peahoonele asub hoovi pool kahekorruseline kivist abihoone. Väliskujunduse detailide autoriteks olid E. Laansoo (piirdeaia vaas, lillevaasid, välisvalgustid, lipuvarras) ja U. Kesa (terrassi piire).

Sisestatud: 16.02.2015.

Mälestise ajalugu


Hoone projekteerisid Peterburi arhitektid Aleksei Bubõr (1876 – 1919) ja Nikolai Vassiljev (1875 – 1941) aastatel 1909-10. Kompaktse mahulise ülesehitusega villa on silmapaistvamaid juugendehitisi Eestis. Maja kuulus kõrvaloleva vineeri- ja mööblivabriku omanikeks olnud perekond Lutherile. 1940.a hoone natsionaliseeriti ja seal tegutses kuni 1944.a-ni lastehaigla. Teise maailmasõja lõpus hävines pommitamisel pea kogu hoone interjöör. Pärast sõda taastati see elukorteriteks ning alates 1956.a-st asus seal lastepolikliinik. 1980. aastatel alguses toimusid hoones ulatuslikud ümberehitused, mille autoriteks olid arhitekt Ants Raid (1941) ning sisekujundajad Sirje Uusbek (1946) ja Jelena Zaporožets (1946-2009). 1983.a asus hoonesse Tallinna Perekonnaseisuamet.

Sisestatud: 16.02.2015.

Allikad


Muinsuskaitseameti arhiiv:
ERA.T-76.1.18004. Pärnu mnt. 67. Tallinna Pulmamaja. Kaust 864. 1982-1983.a.
ERA.T-76.1.5946. Pärnu mnt 67. Perekonaaseisuaktide büroo piirdeaia vaasi, välisvalgusti kella ja lipuhoidja ideekavand. E. Laansoo. P-5930. 1982.a.
ERA.T-76.1.6069. Pärnu mnt 67. Terrassi piirde tööjoonised. U. Kesa. P-6050. 1983.a.
ERA.T-76.1.6106. Pärnu mnt 67. Perekonnaseisuaktide büroo esiste lillevaaside tööjoonised. E. Laansoo. P-6087. 1983.a.
ERA.T-76.1.6107. Pärnu mnt 67. Perekonnaseisuaktide büroo välisvalgustite tööjoonised. E. Laansoo. P-6088. 1983.a.
Tallinna Linnaarhiiv
TLA.R-1.6-I.2143, Natsionaliseerimistoimik. Pärnu mnt. 215 (67). Mart Kuljus, kinn. nr. 3010. 1940-1942.a.
TLA.149.2.2065 Kinnisvaratoimik nr. 1302, Pärnu mnt. 67. 1941-1944.a.
TLA.R-413.5.7363, Toimik 8562 Pärnu mnt 67. 1953-2003.a.
TLA.R-1.1-II.200522, 579-k Pärnu mnt. 67 asuva majavalduse kohaliku nõukogu elamufondi võtmise kohta, 17.11.1976.a
TLA.R-1.1-II.259668, 178-k Pärnu mnt. 67 garaažide lammutamine. 26.03.1982.a.
TLA.R-1.1-II.256552, 284 Tallinna Perekonnaseisuosakonna Pärnu mnt. 67 kapitaalremondi käik. 23.09.1982.a.

Sisestatud: 16.02.2015.

Meedia


(1985) Piret Toots. Õnnepalee. Nõukogude Naine.
(2000) Leo Gens. Rahvusromantism Tallinnasse Peterburi kaudu. Sirp, 28.01. http://www.sirp.ee/archive/2000/28.01.00/Kunst/kunst1-6.html
(2015) Karin Hallas-Murula. Elamu Pärnu maantee 67. [www] http://www.eestigiid.ee/?CatID=161&ItemID=5008 (16.02.2015)
(2016) Lutheri pere suvevillast Õnnepaleeks. Pealinn, 26.03.

Sisestatud: 10.02.2014.