3119 Elamu Pärnu mnt.67, 1909-1910.a., 1945.a., 1982.a.
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Elamu Pärnu mnt.67, 1909-1910.a., 1945.a., 1982.a. |
---|---|
Mälestise registri number | 3119 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 15.04.1997 |
Registreeritud | 15.04.1997 |
X-koordinaat | 542216.92 |
Y-koordinaat | 6587756.23 |
Mälestise vana number | 143 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(5)
Paikvaatluse kuupäev: 20.05.21
Menetleja: TLPA muinsuskaitse osakonna juhtivspetsialist, Eero Kangor
|
Märksõna(7)
Ehitised, Ehitiste liigid, Elamu, Eramu, Ehitusperioodid, 1841-1917, 1940-1991.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Põhjamaise rahvusromantistliku elamu ésindaja, arhitektide Aleksei Bubõri ja Nikolai Vassiljevi loomingu ilmekas näide. |
Kirjeldus Kolmekorruseline juugendstiilis kivimaja mahuliseks aktsendiks on esifassaadide nurgal kumerast seinapinnast väljakasvav stiliseeritud poolsammastele toetuva kelluse kujulise kupliga ümartorn. Esifassaade ilmestavad liseenide ja ornamentidega kaunistatud lainjad frontoonid. Põhjamaisele rahvusromantismile viitavad siledate krohv- ja klaaspindade vaheldumine jämedakoelise kivirustikaga. Hoone keskel on avar trepikojahall, mille ümber koonduvad ülejäänud ruumid - esik, kabinet (nüüd garderoob), salong (vestibüül), talveaed ja söögituba (ametiruumid), ülakorrusel laste- ja magamistoad (tseremoonia jm. ruumid). Hoone hoovipoolsesse ossa jäi omaette trepikojaga köögikompleks (nüüd ametiruumid). Maja esikülge ümbritses skulptuuridega terrass, kuhu pääses nii salongist (nüüd peasissepääs) kui ka söögitoast, ning looklevate jalutusteede ja vestluspaviljonidega park. Viimase ümberehituse ajal ehitati välja katuse- ja keldrikorrus (tseremooniaruumid ja baar). Praeguses sisekujunduses väärivad märkimist nn uusjuugendi stiilis Eeva-Aet Jänese (1942) freskod vestibüülis, Dolores Hoffmanni (1937) vitraažid ja Maire Hääle (1939) valgustid. Lisaks peahoonele asub hoovi pool kahekorruseline kivist abihoone. Väliskujunduse detailide autoriteks olid E. Laansoo (piirdeaia vaas, lillevaasid, välisvalgustid, lipuvarras) ja U. Kesa (terrassi piire). |
Ajalugu Hoone projekteerisid Peterburi arhitektid Aleksei Bubõr (1876 – 1919) ja Nikolai Vassiljev (1875 – 1941) aastatel 1909-10. Kompaktse mahulise ülesehitusega villa on silmapaistvamaid juugendehitisi Eestis. Maja kuulus kõrvaloleva vineeri- ja mööblivabriku omanikeks olnud perekond Lutherile. 1940.a hoone natsionaliseeriti ja seal tegutses kuni 1944.a-ni lastehaigla. Teise maailmasõja lõpus hävines pommitamisel pea kogu hoone interjöör. Pärast sõda taastati see elukorteriteks ning alates 1956.a-st asus seal lastepolikliinik. 1980. aastatel alguses toimusid hoones ulatuslikud ümberehitused, mille autoriteks olid arhitekt Ants Raid (1941) ning sisekujundajad Sirje Uusbek (1946) ja Jelena Zaporožets (1946-2009). 1983.a asus hoonesse Tallinna Perekonnaseisuamet. |
Allikad Muinsuskaitseameti arhiiv: |
Meedia (1985) Piret Toots. Õnnepalee. Nõukogude Naine. |